2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Teadlased näitasid katses evolutsiooni tagant tõukavat jõudu
26.02.2010 12:48

Teadlased näitasid katses evolutsiooni tagant tõukavat jõudu

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (4)

Liverpooli ülikooli teadlased suutsid esmakordselt eksperimentaalselt tõestada, et evolutsiooni kõige tugevamini mõjutavaks jõuks on liikidevahelised suhted, mitte liikide kohandumine neid ümbritseva elutu keskkonnaga.

Katseobjektideks valiti baktereid nakatavad viirused, kelle arengut jälgiti sadade põlvkondade jooksul. Leiti, et kui bakteritel lubati välja arendada kaitsemehhanisme, arenesid viirused kiiremini ning nende mitmekesisus oli suurem. Kui bakterid viiruste suhtes kohanduda ei suutnud, toimus ka viiruste areng aeglasemalt, kirjutas Physorg.

Et üksteisega koos eksisteerides ellu jääda, peavad liigid pidevalt muutuma – peremeesorganismid peavad välja töötama üha uusi kaitsemehhanisme parasiitide vastu, parasiidid peavad leidma uusi meetodeid nendest kaitsemehhanismidest ümber hiilimiseks.

Sellist pidevat võidurelvastumist ellujäämise nimel nimetatakse Punase kuninganna hüpoteesiks. Selle nime pakkus 1970. aastatel välja Ameerika evolutsioonibioloog Leigh Van Valen ning see tuleneb raamatust „Alice peeglitagusel maal“, kus Punane kuninganna ütleb Alice’ile: „Et paigal püsida, tuleb kiiresti joosta.“

Uurimuses osalenud Steve Paterson selgitas: „Alguses arvati, et evolutsiooni tõukab tagant vajadus kohaneda muutuva keskkonna või uute elupaikadega. Punase kuninganna hüpoteesi kohaselt tuleneb aga suurem osa looduslikust valikust koevolutsioonilistest suhetest teiste liikidega, mitte suhetest elutu keskkonnaga.“

"Selle hüpoteesi põhjal tulenevad enamik evolutsioonilistest muutustest pidevalt omavahelises võitluses olevate liikide vastastikustest kohastumustest. See teooria on teadusringkondades valdavalt omaks võetud, kuid meie uurimuse näol on tegemist teooria esimese eksperimentaalse tõestusega,“ lisas ta.

Michael Brockhurst selgitas: "Kasutasime kiiresti arenevaid viiruseid, et saaksime evolutsiooni jälgida sadade põlvkondade jooksul. Leidsime, et bakterid suutsid kohanduda iga uue viiruste rünnakustrateegiaga, mis päästis valla lõputu koevolutsiooniliste muutuste tsükli. Võrdluseks kasutasime viiruste evolutsiooni muutumatu peremeesorganismi korral, võttes bakteritelt võime viirusega kohanduda.“

"Katsed näitasid, et koevolutsioonilised suhted liikide vahel viisid geneetiliselt mitmekesisemate populatsioonide väljakujunemisega võrreldes olukorraga, kus peremees ei suutnud parasiidi vastu uusi kaitsemehhanisme välja töötada. Viirus arenes kaks korda kiiremini, kui bakteril lubati koos viirustega muutuda,“ ütles Brockhurst.

Uurimuse järgmises etapis plaanitakse välja uurida, kuidas toimub koevolutsioon, kui liigid aitavad üksteist, mitte ei võitle üksteise vastu. Uurimistöö tulemused avaldati ajakirjas Nature.

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus