2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Tartus alustatakse vareste loendamist
07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (2)

Tartu linnavalitsus küsis sügise hakul teadlastelt nõu, kuidas suvel vareslaste kesklinnast minema kihutamiseks tööle pandud linnupeleteid tõhusalt kasutada ja nende kasu hinnata.

“Tartu kesklinna hõivavad linnuparved mustavad tänavaid ja istepinke ning teatud piirkondades on võimatu leida istumiseks puhast pinki,” põhjendas linna puhastusteenistuse peaspetsialist Mart Lukason aasta algul, miks linnavalitsus kolme linnupeleti ostmiseks ja kesklinna paigaldamiseks reservfondist 7770 eurot eraldas.

Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur ja Eesti ornitoloogiaühingu liige Marko Mägi nentis, et nii nagu autot ostes ei saa kaasa sõiduoskust, ei saanud linn peleteid soetades kaasa nende kasutamise oskust. “Tõsi, kaasa anti esialgne õpetus, kuidas masinad tööle lülitada. Kuid kuna tegu on väga lokaalse ja spetsiifilise probleemiga, pole teada, kuidas neid võimalikult efektiivselt kasutada,” rääkis teadur.

“Iga tartlane võib näha, et samal ajal kui linnupeletid kisavad, on lähedal ka hakid, kes seal ööbivad. Ka tänavad ja pingid on endistviisi täis roojatud,” rääkis linnuökoloog oma tähelepanekutest linnakodanikuna. Teadlasena sooviks ta aga uurida, kas ja kuidas peletid lindudele mõjuvad.

Varem on metsalindude käitumisele keskenduv Mägi uurinud muuhulgas ka lindude stressi. Eesti ornitoloogiaühingu ajakirjas Hirundo avaldasid Marko Mägi ja doktorant Jaanis Lodjak hiljuti artikli “Linna- ja kultuurmaastike künnivareste pesapaigavalik ja fekaalne kortikosterooni baastase”, milles nad järeldasid, et üldiselt on linnas lindude stressihormooni tase madalam kui maapiirkonnas. Kuigi vareslastele tundub linnas elamine sobivat, soovib linn neist kesklinnas vabaneda.

Linnavareste arvukus selgub kevadeks

Alates 17. juulist kostub keskkonnaameti loal Tartus Küüni tänaval, Vabaduse puiesteel ja Ülejõe pargis iga tunni järel poolteist minutit vareste hädakisa ja pärast minutilist vaikust poolteist minutit hakkide oma.

Künnivaresed tahetakse sellega linnast eemale peletada, kuna kevadisel pesitsusajal on nad väga lärmakad ja räpakad. Tavaline on, et lennuvõimetud pojad kukuvad pesadest välja ja jäävad pargiteedele surema. Hakid aga armastavad kodurahu ja oma vaikse pesitsemisega puuõõntes ja majade katustel naljalt linnainimese silma ega kõrva ei riiva. Seevastu on nad põhilisteks parkide reostajateks sügisel, kui nad suurtes parvedes kesklinna ööbima kogunevad.

Linnuökoloog Marko Mägi sõnul elab künnivareseid linnas vähem kui hakke. Samas ei tea keegi, mitme linnu peletamisega linn suvel algust tegi. Teada pole ka see, palju vareslasi praegu linnas magamas käib. Seega ei osata ka öelda, kas juba ligi neli kuud lärmanud peletitest üldse mingit tolku on.

Selle teadasaamiseks, tuleb esmalt kaardistada linnas vareslaste pesitsuskohad ja hinnata nende kolooniate suurust.

Linnuökoloog Mägi ütles, et selleks võib aeg-ajalt tund enne päikeseloojangut, kui linnud kogunema hakkavad, ronida mõne kõrgema maja katusele ja kesklinna ööbima tulevad linnud lihtsalt üle lugeda. Vilunum linnuloendaja suudab parvede suurusi silma järgi hinnata, teistele on abiks foto- ja filmitehnika ning arvutiprogrammid.

Loenduse läbiviimiseks allkirjastavad Tartu linn ja Tartu ülikool peagi koostöölepingu ja juba kevadeks peaks sügistalvine Tartu vareslaste arvukus teada olema. Nii saab edaspidi hinnata, kas neid jääb vähemaks või tuleb juurde.

Uurima peaks ka peletite mõju

Ent vähem tähtis pole uurida ka seda, kuidas varesed ja hakid peletitest kostuvale hädakisale reageerivad ning kuidas need mõjutavad teisi linnuliike. 

Kuigi erinevate liikide hädakisad on suhteliselt universaalsed, on Mägi sõnal teada ka üksikud juhtumid, kus ühes piirkonnas salvestatud vareste hädakisa pole teise piirkonna varestele mõistetav. Ta usub, et lisaks hädakisale tuleks lindude kesklinnast eemale peletamiseks kasutada ka silmale nähtavaid vahendeid, näiteks röövlindude siluette või laserkiiri. “Kuna varesed kohanevad ruttu, tuleks nii visuaalsete kui ka heliliste ärritajate asukohti pidevalt vahetada,” arvas Mägi.

Paljud linnalindudega kaasnevad probleemid saavad Mägi sõnul alguse sellest, et linn pakub vareslastele ja ka teistele linnaloomadele väga head elu. “Linnas puuduvad kiskjad, on soodsad pesitsuspaigad, külluslik toidulaud. Seepärast võiks iga linnakodanik mõelda, millised võivad olla tagajärjed, kui linnalinnule saia visatakse. Linnas peaks vareslastele jaguma piisavalt toitu ka lisa andmata,” rääkis ta.  

Küsimusele, kas erinevaid vahendeid kasutades on võimalik linnud siiski linnast eemale peletada, vastas Mägi, et selleks peab olema ka alternatiivne ala, kuhu nad ajada. “Kui me suudame varesed ja hakid Tartu kesklinnast ära ajada, siis ilmselt leiavad nad endale elamiseks teised linnapargid või kalmistud,” rääkis ta. “Aga linnast päris välja? Vähe usutav! Tartu asub keset põllumajandusmaid, mis on ideaalsed toitumisalad, kuid ei sobi ööbimiseks ja pesitsemiseks.”

08.11.2014 14:28
kiire abi

varestele tuleks anda veidi toitu. natuke vanaaegset putukamyrki sinna lisaks ja uusi vareseid enam munast ei kooruks

Lisa kommentaar

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (4)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus