2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
20.01.2014 16:33

Samblikud jääksid Marsil ellu

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (4)
Tagasi
Edasi

Samblikud kogesid katsekambris äärmuslikke temperatuure ja tugevat kosmilist kiirgust

Foto: Saksa kosmosekeskus

Inimene peaks Marsile jõudma paarikümne aasta pärast. Punane planeet pole kuigi sõbralik ja sinna reisijad vajavad kaitset kosmilise kiirguse, tolmutormide ja äärmuslike temperatuuride eest. Polaaraladel kasvavad samblikud on inimesest vastupidavamad. Marsile pole samblikud veel jõudnud, kuid planeedi olusid jäljendavates tingimustes elavad nad rahulikult edasi.

Samblikke on varem viidud avakosmosesse ja hoitud teiste taevakehade elutingimusi jäljendavates katseseadmetes. Enamasti on sellised uuringud piirdunud samblike jälgimisega ja katse lõpus on kokku loetud, kui suur osa katsealuseid jäi ellu.

Saksa kosmosekeskuse teadlane Jean-Pierre de Vera uuris samblike elu palju põhjalikumalt. Uurijat huvitas, kas samblikud jätkavad kosmilistes oludes oma elutegevust nagu tavaliselt või lähevad puhkeolekusse ja üritavad meeleheitlikult elus püsida. Eksperimendis kasutati Antarktikast kogutud samblikke. Liik Pleopsidium chlorophanum elutsebki äärmuslikult külmades ja kuivades elupaikades.

Suure kiirkeetja mõõtmetes simulatsioonikamber lasi täpselt jäljendada Marsi rõhku, öist külma ja niiskust ning planeedile pinnale langevat kiirgust. Samblikud jagati kahte rühma. Pooled pidid taluma samasugust kiirgusdoosi, nagu kogevad Marsi pinnal viibijad. Teise rühma samblikud said kiiritust paarkümmend korda vähem. Umbes sarnases olukorras oleksid need, kes elutsevad Marsi kaljupragudes. Kontrollrühma samblikud elasid kambrist väljas tavalistes maistes oludes.

Marsi tingimusi jäljendavates kambrites jäid kõik samblikud ellu. Tugev kiirgus pani nad ellujäämise eest võitlema ning need samblikud läksid puhkeolekusse. Seevastu niinimetatud praoelanike elu käis üsna tavalises rütmis – vetikad fotosünteesisid ja seeneniidid kasvasid edasi.

De Vera sõnul tõendab see, et elusorganismid suudavad elutseda Marsi pinnases ja kivimites. Laboris ei jäljendatud Marsile iseloomulikke tolmutorme, kuid uurija sõnul on juba maapealsetele loodusvaatlejatele ammu selge, et samblikud suudavad elada nii kõrbes liiva all kui polaaralade jääväljadel. Marsil toimetavad kulgurid peaksidki elu otsimisel keskenduma kivimipragudele ja teistele mikro-elupaikadele.

Samuti peavad Marsile ja teistele taevakehadele lendavad kosmosesondid olema piinlikult puhtad, et maised olendid nendega kosmosesse ei satuks. Tõenäosus, et maine samblik või mikroob võiks Marsil ellu jääda, on üsna suur.

Uurimus ilmus ajakirjas Planetary and Space Science.

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus