2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
12.07.2012 13:31

Sa oled see, mida sa sööd!

Timo Arula
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (3)

Häguses merevees suuremat saaki jahtides on räimevastsed sunnitud pigem tühja kõhtu kannatama.

Enamus eestlasi teab, et meie rahvuskala on räim. Kuid millises olelusvõitluses rahvuskala ellujäämine varajastes elustaadiumites kulgeb ja kuidas see on mõjutatud üsna muutlikest väliskeskkonna tingimustest, see teema paelub mereteadlasi tänaseni.

Juba sajand tagasi mõisteti, et kalade ellujäämisel on kõige kriitilisem tema areng vastsestaadiumis, ehk vahetult pärast marjaterast koorumist. Norra teadlase Hjort´i poolt 1914. aastal kalavaru suuruse kujunemise pudelikaelaks nimetatud eluetapp kulgeb armutus olelusvõitluses.

Varakevadel kihab kalasadamas vilgas elu – algamas on räimepüügi hooaeg. Kalameestel on kibekiire, sest Pärnu lahe ranniku suunas on liikuma hakanud kümneid tuhandeid tonne Eesti rahvuskala – räime. Nad ei suundu Pärnu lahega piirnevasse rannikumerre sugugi mitte juhuslikult, vaid ellu viima üht ürgseimat looduse kutset – paljunema ja järglasi andma.

Looduses on juba kord evolutsiooniliselt välja kujunenud, et järglasi antakse tingimustes, kus nende ellujäämise võimalused on maksimaalsed. Pärnu laht on veekogu, mis pakub räimele ideaalilähedasi paljunemistingimusi.

Madalaveeline, kudemiseks sobiva põhjataimestiku ja rannikumere morfoloogiaga, mis kevadel soosib merevee kiiret soojenemist, on Pärnu laht kalavastsetele sobiv elupaik, kus koorub lugematul hulgal umbes viie millimeetri pikkusi kalavastseid. Elama jääb vaid ligikaudu üks isend kümnest tuhandest koorunust.

Kalade eelvastse staadium ongi pudelikael, mis soosib neid, kes on kas tugevamad või kel on lihtsalt rohkem õnne. Paraku on keskkond meie ümber dünaamiline ning esitab igal aastal või aastakümnel uusi väljakutseid räimevastsetele.

Kuidas hinnata varusid?

Mere elusressursside regulaarsel ja plaanipärasel hindamisel ei ole väga pikk ajalugu. Süstemaatilise ülemaailmsete kalavarude suuruse hindamisega alustati 1970ndate teisel poolel rahvusvahelises mereuurimisorganisatsioonis. Mitmel pool maailmas oli selleks ajaks õigustanud ennast praktika, kus esimesi hinnanguid kudemise kordamineku ja noorkalade arvukuse kujunemise kohta võis teha kalavastsete seire alusel. Sellist lähenemist olid Eesti mereteadlased rakendanud ka meie olulisima töönduskala, räime püügimahtude soovitamisel Liivi lahes.

Vahetult pärast teist maailmasõda alustati Liivi lahes uuringuid räimevastsete arvukuse ja leviku kaardistamiseks. Ligi kuuekümne aasta pikkusel vaatluste real on silmapaistvamateks muutusteks 1960ndatel toimunud räimevastsete arvukuse järk-järguline suurenemine, mis seostus hästi ka noorkalade arvukusega ja varu üldise suurenemisega. See oli ilmselt tingitud mere kiirest toitelisuse tõusust, mis kajastus ka räimevastsete toidubaasis – aerjalgsete vastsete arvukuses.

Ootamatu tulemus oli viimasel kümnendil kahanenud räimevastsete arvukus. Kuna on teada, et vastsete arvukus seostub peamiselt nende toitumistingimustega ja toitumistingimused omakorda vastsete suremusega, oli teada, kus on vahelüli, mida uurima peaks. Minnes uuringutega detailsemaks, lahati mitme tuhande räimevastse sooltoru, selgitamaks kas leitu seostub muutustega nende toitumisökoloogias. Õnneks oli meil kõrvale võtta ka võrdlusmaterjal aastakümnete tagant.

Andmeid võrreldes leidsime, et räimevastsed olid varasemaga võrreldes asunud toituma oluliselt suurematest toiduobjektidest, see on kaasa toonud nende toitumisaktiivsuse languse. Miks selline käitumine? Kalavastsete liikumine on väga piiratud, sest liikumist soodustavad kehaosad on veel välja arenemata. See tähendab, et olles mingil põhjusel sunnitud taga ajama suuremaid toiduobjekte, on nende kättesaamise tõenäosus oluliselt väiksem, sest suuremad toiduobjektid ujuvad kiiremini.

Hägune vesi - kehvem nägemine

Samuti on räim juba oma varajastes elustaadiumites visuaalne toituja ja toiduspetsialist, seega toiduobjekti haaramiseks peab see asuma tema nägemisulatuses ning olema ka liigiliselt sobiv. Kas on võimalik, et tema toitumiskeskkonnas on toimunud mingi muutus, mille tagajärg kajastub toitumismustris? Vastuse otsimine ei olnud lihtne, sest analüüsida tuli hulgaliselt looduslikke tegureid, mis teadaolevalt räimevastsete toitumismustri kujundavad. 

Kokku kaheksat räimevastsete toidu ja keskkonnaga seotud teguri mõju räimevastsete toitumisele uurides, jõudsime arusaamisele, et räimevastsete toitumisökoloogiat analüüsides tuleb neid grupeerida vastavalt nende arengustaadiumile ning toitumismuster varieerub sõltuvalt vastse pikkusest ja seega ei saa eeldada sarnaseid tulemusi eri pikkusega rühmades.

Räimevastsete toitumismustri kujunemisel oli olulisim roll saaklooma erinevates arengutes staadiumite arvukuses looduses, samas kui toitumisaktiivsuse määras vee läbipaistvus. Aastakümneid väldanud mõõtmised kinnitavad, et Pärnu lahe vesikonnas varieerub vee läbipaistvus nii aastasel kui ka aastate vahelisel skaalal enam kui kaks korda. See on sõltuv mitte ainult  merekeskkonna reostusest, vaid ka tuule kiirusest ja Pärnu jõe kaudu merre voolavast humiinainerikkast rabaveest.

Pärnu lahe vee läbipaistvus on pikka aega vähenenud. Selgus, et vee hägustudes võib räimevastsetel tekkida raskusi sobivas suuruses toiduobjektide nägemisega. Seega haaratakse suuremaid toiduobjekte, keda on paremini näha, kuid kes ujuvad kiiremini eest ära ja on seetõttu raskemini kättesaadavad.

Seepärast on räimevastsete toitumisaktiivsus langenud ja suremus nii nälgimise kui kiskluse läbi suurenenud. See aitab ühelt poolt seletada räimevastsete arvukuse olulist langust Pärnu lahe piirkonnas tingimustes, kus kudejate arv on kõrge, kuid järglaskond, mõõdetuna vastsete arvukusega, suhteliselt kasin.

Siiski ei pruugi see olla ainus põhjus, miks on toitumistingimused halvenenud. Nimelt kohanes siin piirkonnas möödunud kümnenditel uus võõrliik - vesikirbuline, kelle toiduspekter kattub räimevastsete omaga ning kes on väga agressiivne ja arvukas. Me ei tea veel selle kiskja selget rolli toiduahelas, kuid tõenäoliselt on temagi mõjutanud kaudselt läbi toiduahela räimevastete toidulauda.   

Timo Arula on Tartu Ülikooli mereinstituudi ihtüoloogia ja kalanduse eriala doktorant. Artikli kirjutas ta doktorantide populaarteaduslike artiklite konkursile, mida aitasid korraldada haridus- ja teadusministeerium ja Eesti teadusagentuur.

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus