28.01.2010 10:14
Põllumajandusmürgid ohustavad põldude elurikkust
Kolm suve tagasi söötsid
Tartu Ülikooli teadlased Tartumaa põldudel röövputukatele lehetäisid ja
pressisid mulda tühju õllepurke.
Nüüd on kaheksas Euroopa
riigis tehtud samalaadsete eksperimentide tulemused kokku võetud ning selgub, et kahjurputukate
ja seenhaiguste tõrje mõjutab negatiivselt põllumaade kogu elurikkust. Seda
hoolimata sellest, et 1990ndatest aastatest on Euroopa Liit püüdnud piirata
taimekaitsemürkide kasutust põllumaadel.
Tartu Ülikooli
ökoloogia ja maateaduste instituudi töörühm taimeökoloogia vanemteadur Jaan
Liira juhtimisel vaatles olukorda Tartumaa taliviljapõldudel. Täpselt sama
metoodika järgi tehti uuringuid Rootsi, Poola; Holland, Prantsusmaa, Hispaania,
Iirimaa ja Saksamaal nii ida- kui ka lääneosa viljapõldudel.
Uuringutest
selgus, et kui viljapõllu saagikus tõusis kaks korda, siis negatiivse mõjuna kaasnes
sellega poolte taimeliikide ning kolmandiku jooksiklaste ja linnuliikide
hävimine põldudelt.
„Seetõttu väheneb
ka põllu ökosüsteemi biokontrollivõime,“ ütles Liira. Viimast mõõdeti
spetsiaalse oran˛i värvi lehetäide tõu katselise ettesöötmisega põldudel
elavatele röövputukatele.
Intensiivsema
maakasutusega koos on vaesemaks muutunud ka maastikupilt, hävinud on
looduslikud rohumaad ja puisniidud. Suurtel aladel kasvatatakse vaid
ühesuguseid põllukultuure.
Analüüsil selgus,
et põllumajanduslike mürkide kasutamine oli üheks peamiseks tunnuseks, mis
ennustas liikide kadumist. Mida mahedam või ökoloogilisem oli maakasutus, seda
rohkem taimeliike ja putukaid võis leida. Samas ei kehtinud see seos lindude
puhul.
Liira sõnul
seletub see asjaoluga, et palju linde, imetajaid, liblikaid ja mesilasi
tegutsevad palju suuremas ruumiskaalas, kui seda on üks põld või talu. See
tähendab, et ühe maamehe püüdlus aidata kaasa elurikkuse taastumisele võib
luhtuda naabermaadel traditsiooniliste intensiivsemate maakasutusmeetodite
rakendamise tõttu.
Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas Basic and
Applied Ecology. Pikem artikkel on kättesaadav aadressil http://dx.doi.org/10.1016/j.baae.2009.12.001.