2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Miks on naaritsatel loomaaias probleeme sigimisega?
15.03.2013 15:08

Miks on naaritsatel loomaaias probleeme sigimisega?

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (0)
Tagasi
Edasi

Raadiokaelusega euroopa naarits Hiiumaal

Foto: Tiit Maran

Euroopa naarits on üks Euroopa ohustatumaid imetajaid.

Kunagi võis naaritsaid kohata peaaegu terves Euroopa mandriosas kuni Uuraliteni välja. Varjuliste metsajõgede kuivendamine ja liigne küttimine kahandas väikese vilka kiskja arvukust kõvasti.

Lõplik häving saabus siis, kui inimene hakkas karusloomafarmides kasvatama ameerika naaritsat ehk minki. Loodusesse põgenenud loomad tõrjusid  euroopa naaritsad elupaikadest välja.

Lisaks paaritusid mingid euroopa naaritsatega, kuid need kaks liiki on omavahel liiga kaugelt suguluses ega anna elujõulisi järglasi. Nurjunud tiinused kahandasid euroopa naaritsate arvukust veelgi.

 

Päästeprogramm

Väljasuremisest päästmiseks hakati euroopa naaritsaid 1992. aastal paljundama tehistingimustes. Praegu on rahvusvahelise liigikaitseprogrammi nimekirjas umbes 250 looma. Ligi pooled neist elavad Tallinna loomaaias.

Ohustatud liikide vangistuses paljundamise muudab raskeks loomade väike arv ja võimalik sugulusristumine. Peaaegu väljasurnud liigi puhul pole võimalik loodusest uusi isendeid juurde püüda. Seetõttu on oluline, et kõik sigimisvõimelised loomad paarituksid ja kannaksid oma geene edasi.

Paraku tekivad vangistuses peetavatel euroopa naaritsatel probleemid paljunemisega. See on üks põhjus, miks seda looma ei saa kasvatada karusloomafarmides. Liigi säilitamise huvides on oluline teada, mis täpselt mõjutab naaritsate paaritumisedukust.

Tartu Ülikooli zooloogia õppetool uurib naaritsate käitumist koos Tallinna loomaaia liigikaitselaboriga. Varasemalt on teada, et sageli ebaõnnestuvad naaritsate sigimiskatsed isasloomade tavatu käitumise tõttu.

Normaalsetel isastel euroopa naaritsatel tekib indleva emasega kohtudes pulmameeleolu. Seevastu käitumishäiretega isased kipuvad emaseid ründama või vastupidi – ei huvitu üldse vastassugupoolest. Looduses ei püsi agressiivsus ega huvipuudus kaua, sest sellised loomad ei saa lihtsalt järglasi, kuid loomaaias püütakse paljundada kõiki isendeid.

Tartu Ülikooli doktorant Kairi Kiik analüüsis ajakirjas Zoo Biology ilmunud artiklis Tallinna Loomaaias elutsevate naaritsate paaritumisedukust. Aastatel 2004 - 2010 innaajal kokku lastud isaste ja emaste käitumise kohta olid olemas täpsed andmed, samuti oli teada loomade päritolu ja nende varasem sigimisedukus.

 

Mis on lahti isastega?

Selgus, et 579 paaritumiskatsest lõppes eduka kopulatsiooniga ainult 147. Pulmad ajas vussi isasloom. Ebaõnnestunud katsete puhul käitusid isasnaaritsad neljandikul juhtudest liiga agressiivselt ja  ründasid emaslooma.

Ligi pooltel juhtudest olid isased seevastu ülemäära passiivsed. Nad huvitusid rohkem toidust ning võisid emase pesakasti koguni magama jääda. Hämmingus emasloomadel jäi üle ainult oma külalist puurondi alt piiluda.

Ühed ja samad isased naaritsad võisid käituda nii agressiivselt kui ka passiivselt. Kiige sõnul on sellised ebanormaalsed reaktsioonid ühe käitumismustri kaks erinevat vormi. Mingitel tingimustel avaldub üks ja teistel teine käitumisviis. Miks see nii on, pole teada.

Selgelt eristus ka looduses ning vangistuses sündinud isasloomade paaritumisedukus. 201 tehistingimustes ilmavalgust näinud isasest naaritsast vaid 23 olid vähemalt ühe korra elus edukalt paaritunud. Looduses sündinud 20 isasloomast oli edukalt õnnestunud kopuleeruda 13 loomal.

Loomaaias ebaõnnestuvadki pulmad eelkõige vangistuses sündinud isastel naaritsatel. Emasloomadel sellist seost ei leitud. Sellest võibki järeldada, et tehiskeskkonnas sündimine ja kasvamine mõjutab mingil seni teadmata põhjusel isase naaritsa käitumist.

 

Puurielu eripärad

Tehtud analüüsidest ilmnes, et partnerivalik ei mõjuta isasloomade ebanormaalset käitumist. Järelikult tuleb põhjuseid otsida mujalt. Üheks võimalikuks põhjuseks on stress.

Loomaaia keskkond on naaritsate jaoks paratamatult ebaloomulik. Elupaik on vale suurusega ja liigikaaslased liiga lähedal. Euroopa naaritsad on üksikeluviisiga loomad, kes looduses elavad kindlal territooriumil ja kaitsevad seda teiste naaritsate eest. Tallinnas elutsevad kõik naaritsad eraldi puurides, kuid loomad kuulevad ja haistavad pidevalt teisi.

See võib naaritsates põhjustada pidevat stressi, mistõttu osadel isastel areneb ebanormaalne paaritumiskäitumine. Käitumishäired võivad alguse saada juba naaritsapoegadel, kes on kõige kergemini mõjutatavad.

Kahjuks piirab loodusliku kodupiirkonna suuruses naaritsaaedikute ehitamist rahapuudus. Seetõttu uurivadki bioloogid edasi, millised tingimused on naaritsate jaoks tehistingimustes kõige kriitilisemad. Nii saab selle ohustatud loomaliigi olukorda loomaaias samm-sammult parandada.

17.03.2013 13:29
Rauno

Olen täitsa kindel et ka vangistuses saab naaritsaid väga edukalt paaritada. Lihtsalt kuna nad on väga liikuvad loomad, siis tahavad saada paremaid hoiu tingimusi.
Lihtsalt mõned loomad on vangistuses elamise suhtes kapriisemad kui teised.
Järelikult on vaja neile 2, -3 korda suuremaid puure ja mitmekesisema sisustusega. Samuti aitab loomadel oma instinkte säilitada elusa sööda kasutamine.
Raha puudus..??? No see on natuke mitte usutav, pigem on küsimus prioriteetides.
Naaritsa puur ei ole karu derraariumi ehitamine, seda saab teha väga lihtsate vahenditega. Teiseks kui on ohustatud liik jne... Siis selliseid projekte toetab ka kindlasti EURO raha.
Sellega pole lihtsalt 15.a. vähemalt keegi tegelenud..!!!
Kui ma kuulsin summat, mis läheks Jääkaru derrariumi ehitamine maksma, siis ma ei saa aru kus võetakse sellised summad . Kas seda stementi, liiva ja kruusa mis Kunda toodab käiakse Austraalist toomas või..???? Kui selliselt asju ehitada, siis ei jätku raha jah millegi jaoks... Nii et mõtlemis kohti on ja ennekõike tuleb prioriteedid paika panna...!!!

Lisa kommentaar

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (4)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus