2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Miks madu harva sööb?
03.12.2013 14:42

Miks madu harva sööb?

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (2)
Tagasi
Edasi

Tume tiigerpüüton suudab pärast toitumist oma ainevahetust kümneid kordi kiiremaks muuta

Foto: Patrick Jean

Aasias elutsevad tiigerpüütonid söövad harva. Kuni 5 meetri pikkune madu kägistab oma saagi surnuks ja seedib seda mitu nädalat. Tavatu toitumismustri taga on väga kiiresti reguleeritav geeniaktiivsus, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

Püütonite maks ja teised elundid muutuvad pärast toekat söömaaega tunduvalt suuremaks ja ainevahetus kiireneb kuni 40 korda. Muutust võib piltlikult võrrelda kiirjooksu alustava võidusõiduhobusega ainevahetuse kiirenemisega, kuid madu ei jookse, vaid ainult seedib saaki.

Selle ainulaadse võime geneetilise tagapõhja mõistmiseks sekveneerisid USA Arlingtoni Texase ülikooli bioloogid tumeda tiigerpüütoni (Python molurus bivittatus) genoomi ja võrdlesid seda teiste selgroogsete loomadega. Lisaks analüüsis Todd Castoe juhitud uurimisrühm geeniaktiivsust püütonite südames ja teistes siseorganites enne ja pärast toitumist.

Üllataval kombel on maailmas palju maoteadlasi, kuid madude genoomi polnud varem järjestatud. Geenide avaldumise muster jahmatas teadlasi. Kui püüton oli saagi alla neelanud, muutus 48 tunni jooksul ligi poolte geenide aktiivsus tema kehas. See nõuab suure hulga DNA täpset koostööd. Geenid, mis on paastuva mao kehas täiesti uinunud, lülituvad tööle, et seedida suurt saaklooma, mis muidu hakkaks püütoni kehas roiskuma.

Püütoni genoomi võrdlemine lindude, imetajate ja teiste selgroogsete loomadega näitas, et madude geenid muutuvad väga ruttu ja evolutsioon on erakordselt kiire. Seda kinnitas ka samas ajakirjanumbris ilmunud uurimus kuningkobra (Ophiophagus hannah) genoomist.

Kuningkobra on üks maailma suurimaid mürkmadusid. Selle liigi DNAs on erilised geeniperekonnad, mis aitavad toota mürki. Mürgitootmise eest vastutavad geenid on aegade jooksul kahekordistunud ja koopiates on tekkinud mutatsioonid, mis muudavadki maomürgid keeruliseks kümnetest koostisosadest koosnevateks kokteilideks. Selline mehhanism tagab ka selle, et mürgi koostis teiseneb, kui saakloomad hakkavad selle suhtes immuunseks muutuma.

Kõik kobrade saakloomad üritavad leida viise mürgi vastu võitlemiseks. Kobrade jaoks on see omakorda ohtlik, sest vähetõhus mürk lubab saagil madu rünnata. Mürgi keeruline ja muutlik koostis annab madudele evolutsioonilises võidujooksus teiste loomade ees korraliku edumaa.

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus