2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Metsataimed on leidnud endale mõisaparkidest varjupaiga
19.01.2012 16:31

Metsataimed on leidnud endale mõisaparkidest varjupaiga

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)
Tagasi
Edasi

Elistvere pargi tagaosa. Foto: Jaan Liira

Foto:

Mõisa köis las lohiseb, öeldi vanasti. Nüüd on vanade mõisaparkide innukas uuendamine seadmas ohtu unikaalseid looduskooslusi, mis parkides on sajandite jooksul välja kujunenud.

Palju Eesti mõisaparke on looduskaitse all, enamasti on põhjuseks see, et parkidesse on istutatud väga palju erinevaid puuliike. Mõisaaednikud kadusid parkidest koos mõisnikega veidi vähem kui saja aasta eest. Pärast seda on parkide hooldamine olnud juhuslikum, paljud pargid on metsistunud ja muutunud metsasarnasteks.

Tartu Ülikooli taimeökolooga vanemteadur Jaan Liira, doktorant Kertu Lõhmus ja Epp Tuisk Tartu Ülikooli Pärnu kolledžist uurisid 40 Lõuna- ja Kesk-Eesti vana mõisaparki ning leidsid, et metsistudes on need pargid omandanud uusi väärtusi – parkide kaugemad varjulisemad osad on muutunud parasvöötme laialeheliste metsade sarnasteks. Eriliste pärlitena nimetab Liira Heimtali, Krüüdneri ja Riidaja mõisaparkide kaugemaid osi.

Sama on juhtunud ka neis parkides, mida on kogu aeg hooldatud, kuid mõõdukalt, näiteks Luua, Luunja ja Alatskivi pargid.

Uuringus võtsid ökoloogid ette vanad kaardid ning suures osas on maastik mõisaparkide ümber püsinud muutumatuna juba 17. sajandist alates. 18. sajandil planeeriti häärberite esiseid Prantsuse parkidena, kus valitseb avatus, korrapära ja kindel süsteem. Järgmise sajandi mood oli Inglise pargistiil, mis lubas vabamat kujundust ja lõi parki kohti, mis pakkusid päikese eest varju. Pargi tagaosa oli veelgi vabama kujundusega – pooleldi puisniit, pooleldi mets. Suured lehtpuud on seal saanud täiskasvanuks ja nende alla on tekkinud varjuline keskkond, kus salumetsade taimed on leidnud endale varjupaiga, mida metsas enam pahatihti ei leidu.

Nii on sinna koerte, hobuste või jäneste karvades üle kolinud sinililled ja ülased, need õitsevad kevaditi suurte aladena. Samas on seal taimi, mida mõisnikud kindlasti oma parkidesse ei külvanud – eri liiki kõrrelisi ja tarnu, aga ka jänesekapsast, metspipart ja ussilakka.

Laialehised metsas on Eestis ajalooliselt kõige rohkem kannatanud, sest need kasvavad viljakal mullal ning põllumaa saamiseks võeti need esimesena maha. Alles jäid liivase pinnasega okaspuumetsad ja märgades kohtades kasvavad metsad.

Praegu katab mets umbes poolt Eestit, kuid laialehiseid metsi on vaid 4-5 protsenti. Kui laialehist metsa enam väga palju ei leidu, siis on taimestik leidnud endale uue kodu mõisaparkides.

Viimastel aastatel tehtud parkide uuendamisel on vanad puud maha võetud ja istutatud asemele noored. Puude varjuga harjunud taimed uues olukorras enam hakkama ei saa.

Trimmerid ja muruniidukid teevad samuti kahju – kevadel hakatakse liiga vara niitma, niidetakse liiga madalalt ja tihti.

“Tulemusena saame me pargid, mis näevad välja linnaparkide moodi, kus puude all on peaaegu must maa,” ütles Liira. “Pilti tuleks näha veidi laiemalt ja säilitada parkides elukeskkondi, mis on sinna sajandite jooksul tekkinud.”

Artikkel ilmus ajakirjas Biological Conservation.

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus