23.07.2012 14:16
Laiskloomad pole armukadedad
Kesk-Ameerikas elutsevad kaksvarvaslaisikud (Choloepus hoffmanni) ripuvad päevasel ajal okste küljes. Neil on üliaeglane ainevahetus ja seetõttu võivad need loomad endale lubada tundide kaupa mittemidagitegemist.
Toitu otsivad laisikud öösel. Loomad liiguvad oksalt oksale väga aeglaselt ja seetõttu kulub söömisele kuni kümme tundi.
Kaksvarvaslaisikud pole seltskondlikud loomad. Korraga võib mitut looma ühe puu otsas näha paaritumise ajal ning siis, kui emastel on väikesed pojad.
USA Wisconsin-Madison ülikooli zooloogid jälgisid Costa Ricas elutsevaid kaksvarvaslaisikuid. Tuli välja, et isase laisklooma kodupiirkonna suurus on alla 0,2 ruutkilomeetri. Isased laisikud kontrollivad väikesi metsasalusid ja kaitsevad oma kodupiirkonda teiste isaste eest.
Mõnikord võisid kahe isaslooma metsatukkade servad pisut kattuda, kuid tavaliselt hoidsid isasloomad üksteise aladelt eemale.
Ühe isase metsas elas keskmiselt kolm emast laisikut. Isased ei proovinudki emaseid enda metsas hoida. Üle 60 protsendi emasloomade kodu jäi mitme erineva isase territooriumile – mõnikord koguni kuni nelja isase kodupiirkonda.
Ka DNA-uuringud kinnitasid, et emased laisikud võisid elada ühe isase metsas, kuid paarituda hoopis teise isasloomaga.
Võimalik, et siin mängib rolli laisikute väike liikumiskiirus – isased kaksvarvaslaisikud on liiga aeglased, et oma territooriumil elutsevaid emaseid kontrolli alla hoida.
Uurimuse autori Zachariah Peery sõnul on laiskloomade leebusel veel praktilisem põhjus.
Isased kaksvarvaslaisikud elutsevad oma sünnikoha lähedal. Tavaliselt rändavad noorloomad umbes kilomeetri kaugusele.
Seega on naabrid tihti omavahel sugulased. Laisikutel pole mõtet kulutada energiat naabrimeeste peletamisele – neil on suur osa ühiseid geene ja kui suguvõsa liikmed sigivad, saavad kõik sellest kasu.
Uurimus ilmus ajakirjas Animal Behaviour.