2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Laiskloomad pole armukadedad
23.07.2012 14:16

Laiskloomad pole armukadedad

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (2)

Kesk-Ameerikas elutsevad kaksvarvaslaisikud (Choloepus hoffmanni) ripuvad päevasel ajal okste küljes. Neil on üliaeglane ainevahetus ja seetõttu võivad need loomad endale lubada tundide kaupa mittemidagitegemist.

Toitu otsivad laisikud öösel. Loomad liiguvad oksalt oksale väga aeglaselt ja seetõttu kulub söömisele kuni kümme tundi.

Kaksvarvaslaisikud pole seltskondlikud loomad. Korraga võib mitut looma ühe puu otsas näha paaritumise ajal ning siis, kui emastel on väikesed pojad.

USA Wisconsin-Madison ülikooli zooloogid jälgisid Costa Ricas elutsevaid kaksvarvaslaisikuid. Tuli välja, et isase laisklooma kodupiirkonna suurus on alla 0,2 ruutkilomeetri. Isased laisikud kontrollivad väikesi metsasalusid ja kaitsevad oma kodupiirkonda teiste isaste eest.

Mõnikord võisid kahe isaslooma metsatukkade servad pisut kattuda, kuid tavaliselt hoidsid isasloomad üksteise aladelt eemale.

Ühe isase metsas elas keskmiselt kolm emast laisikut. Isased ei proovinudki emaseid enda metsas hoida. Üle 60 protsendi emasloomade kodu jäi mitme erineva isase territooriumile – mõnikord koguni kuni nelja isase kodupiirkonda.

Ka DNA-uuringud kinnitasid, et emased laisikud võisid elada ühe isase metsas, kuid paarituda hoopis teise isasloomaga.

Võimalik, et siin mängib rolli laisikute väike liikumiskiirus – isased kaksvarvaslaisikud on liiga aeglased, et oma territooriumil elutsevaid emaseid kontrolli alla hoida.

Uurimuse autori Zachariah Peery sõnul on laiskloomade leebusel veel praktilisem põhjus.

Isased kaksvarvaslaisikud elutsevad oma sünnikoha lähedal. Tavaliselt rändavad noorloomad umbes kilomeetri kaugusele.

Seega on naabrid tihti omavahel sugulased. Laisikutel pole mõtet kulutada energiat naabrimeeste peletamisele – neil on suur osa ühiseid geene ja kui suguvõsa liikmed sigivad, saavad kõik sellest kasu.

Uurimus ilmus ajakirjas Animal Behaviour.

 

 

23.07.2012 20:18
aadu

Siis peaksid laisikud olema ka erilised idioodid ja mõistusega ei hiilga.

Lisa kommentaar
24.07.2012 12:27
Juku

Kas selline käitumine lõpuks sugulussidemeid liiga kõrgeks ei aja? Räme inbreeding vms.?

Lisa kommentaar

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus