2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
28.12.2010 12:17

Kust see kass need kombed sai? VIDEO

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (2)
Tagasi
Edasi

Foto: tanakawho/flickr

Täiuslik ja elegantne –  selliste sõnadega kirjeldavad kasside joomiskombeid isegi füüsikud.

Kodukassid elavad inimese kõrval juba aastatuhandeid, kuid viisi, kuidas nad vett või piima lakuvad, pole siiani täppisteaduslikult kirjeldatud. Massachusettsi tehnoloogiainstituudi füüsikud parandasid selle vea.

Roman Stockeri ja Pedro Reisi juhitud rühm uuris põhjalikult erinevate kaslaste joomiskombeid. Teadlased filmisid loomaaias tiigrit, lõvi ning jaaguari, kassid püüti filmile koduses olustikus. Lisaks analüüsisid uurijad portaalis YouTube leiduvaid videoid.

Filmilõikude aeglustamisel saadi teada erinevate liikide tüüpiline vedeliku lakkumise kiirus ja sagedus ajaühiku kohta, seejärel arvutati loomade keelte pindala ja loodi nende andmete põhjal matemaatiline mudel. Lisaks loodi ka kassi keele robotmudel, millega oletusi testida.

Seda, et kõigepealt jõuab piima või veeni kassi keeleots, teati juba varem - 1940. aastal filmis üks Massachusettsi tehnoloogiainstituudi töötaja lakkuvat kassi stroboskoobivalguses ning see võimaldas keele liikumist aegluubis jälgida.

60 aastat hiljem võib sama uurimisasutus kinnitada, et tegelikult on keeleots ainuke osa kassi keelest, mis üldse vedelikku puudutab. Selles osas erinevad kassid igati koertest, kes oma keele kulbikujuliselt vedeliku sisse torkavad ja seejärel ammutades lakkuma asuvad.

Vedelik jääb kassi keeleotsale adhesiooni (nakkumise tõttu), samamoodi nagu näiteks vette asetatud käsi märjaks saab. Kui kass keelt tagasi suhu tõmbama hakkab, tõuseb vedelik oma inertsuse tõttu sambana üles. Just sel hetkel kui Maa külgetõmbejõud hakkab ületama vedeliku inertsust, mille tõttu too hakkaks tagasi kausi või tassi poole liikuma, tõmbab kass oma joogi sipsti suhu.

Oluline ongi õige ajastus – kui kass limpsiks liiga aeglaselt, siis vedelikusammas katkeks. Uurimuses osalenud kassid limpsisid keskmiselt neli korda sekundis. Suurema keelepindalaga liigid, näiteks tiiger ja lõvi, võivad endale lubada aeglasemat lakkumist, kuid kõikide kaslaste puhul jääb samaks keele kiiruse ja lakkumissageduse suhtarv, mis lubab tekkida meeldival kõhtu täitval tasakaalul vedeliku inertsuse ja Maa külgetõmbejõu vahel.

Miks sellist tavalist nähtust varem pole uuritud? Zooloog Rebecca Z German selgitas ajakirjas Science avaldatud uurimuse tagapõhja : “Meie teadmised imetajate toitumise kohta on tegelikult üsna kesised. Paljude liikide jälgimine on üliraske. Seetõttu on näiteks kaslaste liikumist palju täpsemalt uuritud kui toitumist.” Ta lisas: “Sellised uuringud aitavad selgitada imetajate evolutsiooni ning saada inspiratsiooni neelamishäiretega inimeste raviks.”

FAST LAPS from Science News on Vimeo.

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus