2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kuidas loomad maavärinaid ette ennustavad?
03.12.2011 11:28

Kuidas loomad maavärinaid ette ennustavad?

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (4)

Veeloomad võivad loodusõnnetuse tulekust aimu saada vees toimuvate keemiliste muutuste abil, näitas NASA teadlaste uurimus.

Paljude loomaliigid käituvad enne maavärinaid kummaliselt. 2009. aasta San Diego maavärina järel leidsid kohalikud rannast kaldale uhutud süvavees elutsevaid kalmaare. 1975. aastal panid Hiina Haichengi linna elanikud tähele külmal ajal talveunest ärkavaid ning põgenedes hukkuvaid madusid.

Mõned elusolendid ei lase end siiski häirida. 1992. aastal värises maa Californias, kus teadlased uurisid samal ajal sipelgate käitumist. Saadud andmed näitasid, et töökad putukad toimetasid ka maavärina ajal rahulikult edasi.

Tugevaid maavärinaid toimub piisavalt harva ning seetõttu on loomade käitumist sellistes tingimustes ülimalt raske uurida. Nii liigubki looduõnnetust ennustavate madude ja kalade kohta ringi erinevaid muinasjutulisi lugusid.

2009. aastal toimus Itaalias L´Aquilas kuuepalline maavärin, milles sai surma üle kolmesaja inimese. Inglanna Rachel Grant uuris läheduses samal ajal oma doktoritöö tarbeks kärnkonni. Grant pani tähele, et ühest tiigist põgenesid kolme päeva jooksul kõiki seal elutsenud kahepaiksed.

Bioloog avaldas oma tähelepanekud teaduslikus ajakirjas ning varsti pärast seda võttis temaga ühendust NASA.

Kosmoseagentuuri teadlane Friedemann Freund oli analüüsinud kivimites tekkivaid muutusi ning pakkus välja, et enne maavärinat võib muutuda põhjavee koostis, mis omakorda annab veeloomadele õnnetuse tulekust märku.

Grantiga koos tehtud uurimus näitaski, et maakoores tekkivad muutused mõjutavad tiigivett.

Uurijate sõnul on vaja võimalikke reaktsioone veel täpsemalt uurida. Tektoonilistel liikumistel vabanevad kivimitest laetud osakesed, mis maapinnale jõudes ilmselt reageerivad õhuhapnikuga. Nii tekivad erinevad ioonid.

"Inimesel tekitab õhus leiduv suur hulk positiivse laenguga ioone peavalu, loomadel aga tõstab stressihormoonide taset veres," selgitas Freund.  See võib olla kahepaiksetele võimalik ohusignaal.

Kuid vette tunginud ioonide mõjul tekib ka vesinikülihapend ehk vesinikperoksiid.  See omakorda lagundab orgaanilist materjali nii, et  tekivad mürgised ühendid. Ka see võib loomadele põgenemiseks märku anda.

Granti sõnul on see väga loogiline seletus nähtusele, kus nii veeloomad kui ka kaevuvad elusolendid enne maavärinat ärevaks muutuvad. Granti ja Freundi arvates saab loomade jälgimisel saadud infot kasutada maavärinate ennustamisel.

"Kui saame aru, kuidas loomade käitumine ja maakoore muutused seotud on,  siis suudame looduse märkide abil  täpsustada seismoloogide ennustusi," ütles Freund.

Uurimus ilmus ajakirjas International Journal of Environmental Research and Public Health.

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus