2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kirev kuub kiirguse käest ei päästa
10.05.2011 13:19

Kirev kuub kiirguse käest ei päästa

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (4)

Oranžid suled võivad kõrge kiirgustasemega aladel maksta linnu elu.

Radioaktiivsel kiirgusel on hävitav mõju kõigele elusolevale. Bioloogid uurivad tuumaõnnetuste piirkonnas loodust edasi, sest nii saab jälgida kiirguse mõju tingimustes, mida laboris luua pole võimalik.

Ukraina Tšornobõli ümbruse elustikku on USA ja Euroopa teadlased jälginud üle kümne aasta. Linnuloenduste andmete analüüsimisel leidsid nad, et oranžide sulgedega linnud tunduvad olevat radioaktiivsele kiirgusele vastuvõtlikumad kui nende musta- või hallisulised kaaslased.

Ilmselt kulutab eredate pigmentide tootmine väärtuslikke antioksüdandimolekule, mis keha kaitsta suudaksid.

Juba 2007. aastal leidsid Tim Mousseau Lõuna-Carolina ülikoolist ning Pariisis töötav Anders Møller, et nende linnuliikide arvukus, kelle sulestikus oli erekollaseid ja punaseid karotinoididel põhinevaid pigmente, vähenes Tšornobõlis koos radiatsioonitaseme tõusuga.

Mustade sulgedega ehk siis melaniinipõhise värvusega liikide arvukuse puhul sellist seost ei leitud.

Ajakirjas Oecologia ilmunud uus uurimus üritab selgitada, miks mõnda tüüpi pigmendid suudavad elusolendeid kaitsta.

Melaniini on mitut tüüpi. Eumelaniin tekitab musta ja pruuni värvuse ning sellised tumedad värvained pakuvad elusolenditele üsna tõhusat kaitset. Teist tüüpi melaniini – feomelaniini leidub punapäiste inimeste juustes, samuti annab see näiteks vaenukägude sulestikule iseloomuliku pruunikasoranžika tooni.

Oranžid suled muudavad linnu vastassoole atraktiivseks või tekitavad suurepärase varjevärvuse. Ometigi on nendel mõnudel oma kulu – feomelaniini tootmiseks kulub üsna suur kogus tripeptiidi nimega glutatioon (GSH).

GSH on antioksüdant, mis suudab hävitada vabu radikaale ja sel kombel kudesid kaitsta. Eumelaniini tootmiseks aga pole GSHd vaja. Sestap otsustasid uurijad võrrelda eumelaniini ja feomelaniini esinemist lindude sulgedes ning nende mõju linnuliikide levikule ja arvukusele Tšornobõli ümbruse metsades.

Tööhüpoteesiks oli, et liiga suure koguse feomelaniini toomine kulutab GSH tagavarad ära ning jätab linnu kiirguse käes kaitseta.

Uurijad kasutasid 97 linnuliigi loendusandmeid. Oranžikas-pruunikate lindude puhul hinnati sulestikus feomelaniini esinemist kuuepallisel skaalal (0-5). Mustadel ja hallidel lindudel hinnati eumelaniini esinemist. Tuli välja, et musta värvaine rohkus ei mõjutanud lindude arvukuse seost radiatsioonitasemega, kuid oranžide lindude arvukus vähenes, kui keskkond oli radioaktiivsem.

Kriitikud on osutanud, et pigmenditasemete hindamine vaid silma abil võib olla ekslik. Uurijad kogusidki eelmisel suvel vereproove, et analüüsida pigmentide ning antioksüdantide tegelikku sisaldust lindude kehas. Samuti plaanib uurimisrühm sarnaste andmete kogumist Jaapanis Fukushima ümbruses.

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus