2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Keemiasõda Soome lahes
23.01.2012 15:58

Keemiasõda Soome lahes

Riina Klais
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (7)
Tagasi
Edasi

Foto: Seija Hällfors

Aprilli keskpaik, Soome laht. Tallinn-Helsingi reisilaev libiseb vaikselt läbi pruunikaks värvunud vee, jättes maha kollaka vahutava raja. Käes on vetikate kevadõitseng – aasta otsustavamad nädalad Läänemere, eriti Soome lahe, keskkonna ja elustiku jaoks.

Merevee kergelt pruunikas värvus on tingitud miljonite mikroskoopiliste olendite – ainuraksete vetikate - vohamisest mere pinnakihis. Enamus meist kujutab vetikaid ette suurte veealuste hõljuvate taimedena. Tegelikult on enamus vetikatest silmale nähtamatud ja läbi mikroskoobi vaadates kõike muud kui taimesarnased. Ometi on nad meie planeedi arengut mõjutanud ilmselt rohkem kui ükski teine praegu Maad asustav elusolend.

Kõik maismaa taimed pärinevad ühest vetikarühmast (rohevetikad), pool Maa hapnikutoodangust langeb vetikate arvele (s.t iga teise hingetõmbe eest peaksime me tänama vetikaid); ilma vetikateta poleks meil naftat, kalu, fotosünteesi, hapnikku… Paradoksaalselt, mida väiksemaid organisme uurida, seda suurema leiame olema nende rolli ja mõju ökosüsteemidele.

Järsk muutus

Tagasi kevadõitsengu juurde Soome lahes. Ligi neli aastakümnendit on läbi mikroskoobisilma pilku peal hoitud sellel, kes või mis seal vees toimetab, üles kirjutatud ning tallel hoitud. Kevadeti leiab veest peamiselt kahte tüüpi vetikaid – klaasist rakukestadega ränivetikaid ning ringi ujuvaid vaguviburvetikaid, edaspidi kutsun neid lihtsuse mõttes ränikateks ja viburlasteks. Juuresoleval fotol näeb mõlemaid – pruunikad ümarad pallid on viburlased, kandilised heledamad lindid koosnevad ränivetikatest. Neile kõigile on muidugi antud ka nimed, näiteks see kaheksapalliline helmerida kannab ladinakeelset tiitlit Peridiniella catenata.

Hakkasime paari aasta eest läbi töötama andmeid vetikate arvukusest ning täheldasime üpris drastilist muutust kevadõitsengu koosseisus. Kui veel 30 aastat tagasi moodustasid ränikad lõviosa kevadõitsengust, siis viimasel dekaadil on olnud kasvavalt ülekaalus pruunikad pallid ehk viburlased. Vaguviburvetikatest veel ehk seda, et globaalselt on nende nimi seotud üsna mitmete kahjulike loodusnähtustega, kuivõrd mitmed neist on erakordselt mürgised ning põhjustavad ikka ja jälle tervisekahjustusi ja hukku nii inimeste kui mereloomade ja –lindude hulgas. Seetõttu on vaguviburvetikate arvukuse järsk tõus Soome lahe kevadõitsenguis asjaga kursis olevaid teadlasi pisut murelikuks teinud. Hea uudis on, et ükski meie seni registreeritud kevadistest vaguviburvetikaliikidest ei ole mürgine.

Samas, kui midagi looduses väga silmnähtavalt muutub, tekib alati kaks küsimust – miks muutub, ja millised on tagajärjed. Pisut müstiline on vetikateadlaste jaoks see muutus juba seetõttu, et need viburlased teadaolevalt kasvavad palju aeglasemalt kui ränikad, ja teoreetiliselt ei tohiks neil kevadõitsengus üldse mingit võimalust olla.

Võidujooks ressurssidele

Kevadõitseng on sisuliselt võidujooks ressursside peale ning ressurssideks on antud juhul lämmastik ja fosfor vees. Kes kasvab kõige kiiremini, saab suurema osa endale, ning enamasti kestab see võistlus umbes kuu aega, siis on toitained otsas ja ülejäänud suve valitseb põud. Viburlastel on ilmselt mingi kavalus, kuidas oma kolleege üle trumbata.

Hetkel uurime me võimalust, et nad saavutavad ülekaalu juba enne jääminekut, kogunedes paksu ja tiheda kihina jää alla – ränivetikad, kes ei uju ringi nii nagu vaguviburvetikad, ei saa sellist trikki järgi teha. Kõige värskemate avaldatud andmete põhjal suudavad viburlased oma konkurente ka pisut “mürgitada”, pidurdada nende kasvukiirust vette keemilisi ühendeid lekitades. Ilmselt sõltub lõpptulemus mõlemast – osaliselt ilmastikust, jääoludest ja talve pehmusest, sobivate jääaluste kasvupaikade tekkimisest; ja kui õitseng on alanud juba kerges ülekaalus vaguviburlaste kasuks, saab olulisemaks nende keemiline mõju konkurentide üle.

On see muutus nüüd hea või halb? Taaskord katsete põhjal väidavad soomlased, et mitte ilmtingimata halb. On päris tugev teoreetiline võimalus, et vaguviburvetikate ülekaal kevadõitsenguis võib leevendada Soome lahe reostuskoormust ja isegi suviste sinivetikaõitsengute intensiivsust, läbi erinevate bioloogiliste ja keemiliste protsesside ja vastasmõjude vees ja põhjasetteis. Soome lahe ja Läänemere puhul üldiselt on kriitiline moment see, kui kevadine vetikamass merepõhja settib ja seal lagunema hakkab, tarbides ära hapniku ning tekitades suuri ummuksis alasid. Peamine erinevus räni- ja vaguviburvetikate vahel seisneb nende käitumises õitsengu lõppedes – ränivetikad settivad kolinal merepõhja, vaguviburvetikad püsivad aga viimase hingetõmbeni pinnal ning hakkavad seal ka lagunema. Nii jõuab peale viburlaste õitsengut merepõhja vähem värsket biomassi ja põhjaelustiku seisund püsib parem. Katsetamist ja uurimist jagub veel mõnda aega, kuni põhjuste ja tagajärgede osas saab midagi kindlamalt väita … Aga juba kuu aja pärast algab järgmine kevadõitseng.

Tartu Ülikooli doktorant Riina Klais võitis selle kirjutisega Tartu Ülikooli korraldatud populaarteaduslike artiklite konkursil esikoha. Haridus- ja teadusministeerium ja sihtasutus Archimedes olid konkursi korraldamisel abiks.

Loe ka teise koha saanud artiklit: Eesti veiniga Alzheimeri vastu

Kolmanda koha artikkel: Miks just temaga alati midagi juhtub?

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (4)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus