2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Jäätunud mikroobid ärkavad ellu
08.11.2011 14:23

Jäätunud mikroobid ärkavad ellu

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)
Tagasi
Edasi

Foto: Wikipedia

Soojenev kliima sulatab järgnevatel aastakümnetel üles ning äratab ellu Arktika igikeltsa jäätunud mikroorganismid, mis võivad hakata mõjutama kliimasoojenemist.

Esimesed mikroorganismid on juba ellu ärkamas ning esialgsed märgid näitavad, et nad hakkavad oluliselt mõjutama maakera kliimamuutusi. Arktika igikeltsa sulamisele võib järgneda kontrollimatu kliimasoojenemine, sest atmosfääri satub tohutus koguses igikeltsas sisalduvat orgaanilist süsinikku.

Uurimaks, kuidas igikeltsas sisalduvad mikroorganismid sulale reageerivad, võttis USA Lawrence Berkeley riikliku laboratooriumi teadlasterühm Alaska keskosa igikeltsast kolm jääpuursüdamikku ehk puurimise teel saadud silindrikujulist jääproovi.

Nad sulatasid laboris igast jääpuursüdamikust võetud proove, säilitades neid +5 kraadi juures. Esimese kahe päeva jooksul vabanes sulavast jääst suures koguses metaani, mis oli sinna jää tekkimisel vangistatud, kuid seejärel vähenes metaani eraldumine kiiresti. Põhjuseks olid üles soojenenud pinnase mikroorganismid - kuigi osa neist hakkas samuti metaani tootma, siis teised tarbisid seda, muutes metaani hoopis süsinikdioksiidiks.

Teadlased võtsid igikeltsast sulamise käigus DNA-proove, mis võimaldas neil jälgida mikroobide populatsiooni muutumist. Mitmed uuringud on küll käsitlenud igikeltsa sulamisel eralduvaid gaase, kuid väga vähe on teada, kuidas seda protsessi mõjutavad igikeltsas leiduvad mikroobid. Teadlasterühma liikme Janet Janssoni sõnul on üle 90 protsendi igikeltsas leiduvatest mikroorganismidest tundmatud.

Jäised mikroobid ja gaas

Metaan on süsinikdioksiidist tugevam kasvuhoonegaas, kuid samas ei püsi see nii kaua atmosfääris. Janssoni sõnul tekitab süsinikdioksiidi eraldumine vähem kahju kui metaan.

Juba varem oli teada, et igikeltsa sulamisel ärkavad ellu metaani tarbivad mikroorganismid ning vähemalt pool metaani kogutoodangust oksüdeeritakse ehk tarbitakse ära. Küsimus on selles, kas metaanisööjad mikroobid suudavad suurema osa gaasist ära tarbida ka siis, kui toimub igikeltsa massiline sulamine.

See sõltub sellest, mis juhtub põhjaveepinnaga ehk pinnaga, millest allpool olev pinnas on veega küllastunud. Kõrgema põhjaveepinna puhul tekib rohkem metaani ja on vähem mikroorganisme, mis seda tarbivad. Madalama põhjaveepinna puhul on vastupidi.

Olukorra muudavad veelgi murettekitavamaks märgid, et sulavast igikeltsast võib eralduda suurtes kogustes lämmastikoksiidi ehk naerugaasi, mis on metaanist veelgi tugevam kasvuhoonegaas ning kahjustab lisaks sellele ka osoonikihti.

Teadlased ei täheldanud igikeltsa proovide sulamisel lämastikdioksiidi reduktaasi ehk lämmastikoksiidi lämmastikuks muutvat ensüümi tootvate mikroobide arvukuse hüppelist kasvu. Ilma selleta võib aga igikeltsast eralduv lämmastikoksiid atmosfääri sattuda.

Uuring ilmus ajakirjas Nature.

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus