2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Jääkarud tekkisid üsna hiljuti
02.03.2010 14:40

Jääkarud tekkisid üsna hiljuti

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (4)

Jääkaru eellase lõualuust saadud DNA näitas, et jääkarud on suhteliselt noor liik – nad kujunesid välja vaid 150 000 aastat tagasi.

Varemgi oli teada, et jääkarud tekkisid pruunkarudest, kuid siiani ei teatud täpselt, millal liikide lahknemine aset leidis. Avastuse tegi võimalikuks 2004. aastal Teravmägedel leitud haruldane lõualuu. Leitud on vaid väga vähe jääkarude fossiilseid jäänuseid, seetõttu pole nende evolutsiooni kuigi hästi mõistetud, kirjutas LiveScience.

"See leid andis meile harukordse võimaluse hinnata liigi tekkimise aega,“ ütles uurimust juhtinud Buffalo ülikooli teadlane Charlotte Lindqvist. „Selgus, et jääkarud on küllalt noor liik.“

110 000 kuni 130 000 aastat vana lõualuu võimaldas jääkarude minevikku uurida, sest sealt õnnestus geneetiline materjal kätte saada. Teadlased puurisid hamba sisse augu ja eraldasid sealt kogutud materjalist mitokondriaalse DNA. Mitokondrid on rakkude energiat tootvad osad, millel on oma iseseisev genoom.

Teadlased võrdlesid iidse karu DNA-d tänapäevaste jääkarude ja tänapäevaste pruunkarudega, kes elavad Alaskal Admiralty, Baranofi ja Chigagofi saartel ja keda peetakse jääkaru lähimateks sugulasteks.

"Pidime tänapäeva jääkarude DNA-d võrdlema iidse jääkaruga ja lähimate sugulastega pruunkarude hulgast, et rekonstrueerida jääkarude sugupuu ja mõista nende evolutsiooni,“ ütles Lindqvist. „Jääkarud põlvnevad pruunkarudest. Leidisime, et iidne jääkaru asub peaaegu täpselt jääkarude ja pruunkarude lahknemiskohas, olles tänapäevaste jääkarude ja tänapäevaste pruunkarude ühise esivanema lähedane sugulane.“

Uurimuse käigus sekveneeritud jääkaru genoom on vanim imetaja mitokondriaalne genoom, mis teadlastel kunagi sekveneerida on õnnestunud. Lindqvisti sõnul tegid selle võimalikuks uusimad arengud sekveneerimistehnoloogiates.

Jääkarud on äärmiselt spetsialiseerunud liik. Pruunkarud suudavad elada tunduvalt mitmekesisemates elupaikades, jääkarud on õppinud kasutama aga väga spetsiifilist ökoloogilist nišši. Nad elavad Arktika merejää äärealadel ja toituvad vaid vähestest liikidest, näiteks mõnedest hülgeliikidest.

Selline kõrge spetsialiseerumine võib jääkarude kohanemise muutuva kliimaga väga raskeks muuta. Liik kujunes välja elama merejääl ning praegu jääb merd katvat jääd iga aastaga üha vähemaks. Uurimistöö tulemused avaldati ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus