Isased konnad vahetavad herbitsiidi mõjul sugu

Siim Sepp Skype: siim.sepp@ut.ee

Loe kommentaare (0) Samal teemal (1)

Atrasiin on üks tavalisemaid umbrohu tõrjumiseks kasutatavaid kemikaale. Nüüd on selgunud, et atrasiini kasutamise tõttu kannatavad lisaks soovimatutele taimedele ka kahepaiksed ning seda üsna eriskummalisel moel – isased konnad muutuvad emasteks.

Atrasiini kahjulikkus kahepaiksetele oli teada varemgi ning teadlased on just seda kemikaali süüdistanud mitmete kahepaikseliikide arvukuse languses mitmel pool maailmas. „Atrasiiniga kokku puutunud isased konnad on täielikult feminiseerunud,“ kirjutas Tyrone Hayes Berkeley ülikoolist koos kolleegidega ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

Varem on näidatud, et atrasiin rikub hormonaalset tasakaalu, mille tulemusel tekivad isas- ja emaslooma hübriidid ehk hermafrodiidid. Nüüd aga väidavad teadlased, et toimuda võib ka täielik soovahetus ehk geenide poolest isasest konnast areneb hoopis emane, kirjutas Reuters.

Siiani pole kuigi hästi teada, kuidas atrasiin inimesele mõjub. Konnadele mõjub atrasiin eriti rängasti muu hulgas seetõttu, et nad viibivad palju vesikeskkonnas ning naha kaudu imenduvad mürgid kergesti nende organismi.

Euroopa Liidus on atrasiin keelustatud alates 2004. aastast. Ülejäänud maailmas on see paljude erinevate kaubamärkide all turustatav herbitsiid aga endiselt laialdaselt kasutusel. Ainuüksi USA põllumeeste poolt kasutatakse aastas üle 36 000 tonni atrasiini.

Olukorra muudab raskemaks see, et koos vihmaga võib atrasiiniga reostunud vesi jõuda enam kui tuhande kilomeetri kaugusele kohast, kus seda kemikaali kasutatakse. Seega pole ohus mitte ainult kahepaiksed põllumajanduspiirkondades, vaid ka looduskaitsealadel, kus neile peaks olema tagatud normaalsed elutingimused.

Üks suuremaid atrasiinitootjaid Syngenta AG on mõistagi oma toodet kõigiti kaitsmas, väites, et atrasiin on enim uuritud herbitsiid ning selle kasutamise on heaks kiitnud USA Keskkonnakaitseagentuur ja Maailma terviseorganisatsioon.

Hayes viis koos kolleegidega läbi katsed looduslikult Lõuna-Aafrikas elavate kannuskonnadega (Xenopus laevis). Konni hoiti vees, mis sisaldas 2,5 ppb (osakest miljardi kohta) atrasiini. USA Keskkonnakaitseagentuuri seatud lubatud ülempiir atrasiinile vesikeskkonnas on 3 ppb, mis tähendab, et katsed viidi läbi tingimustes, mille esinemine looduses on lubatud. Eriti muret tekitav on asjaolu, et tegelikult esineb atrasiini USA põllumajanduspiirkondade vees kohati isegi rohkem kui 100 ppb.

„Tervelt kümme protsenti uuritud isastest konnadest muutusid sellises keskkonnas emasteks ning olid isegi võimelised teiste atrasiiniga mitte kokku puutunud isastega järglasi saama. Sõltumata konkreetsest toimemehhanismist on atrasiini mõju kahepaiksetele ning elusloodusele tervikuna potentsiaalselt laastav“ kirjutasid teadlased.