2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
07.01.2011 10:04

Hallitustel tiksub bioloogiline kell

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (7)

Sisemine kell suunab ka lihtsa ehitusega organismide elu.

Norra Stavangeri ülikooli bioloogid leidsid, et ajavahe mõjutab hallituste elutegevust  - seened kohanevad uues keskkonnas, kuid see tekitab neil stressi.

Bioloogilised rütmid on iseloomulikud kogu elusloodusele, nende uurimisega tegeleb teadus nimega kronobioloogia. Üha rohkem uuritakse seda, kuidas sisemine kell mõjutab lihtsama ehitusega elusolendite, näiteks seente elutegevust. 

Üheks laialt kasutatavaks mudelorganismiks on punakat värvi hallitusseen Neurospora crassa. Selle troopikast pärineva  liigi  DNA järjestus on teada, temaga töötamine on inimesele ohutu. Samuti on leitud, et seene umbes 11 000 geenist  on  ööpäevase rütmi määramisega  seotud ligi 2400.  Hallitusseene elus on valitsev 24-tunnine rütm:  ta toodab iga 24 tunni järel uue põlvkonna eoseid.  Kui seent hoitakse täielikus pimeduses,  muutub rütm 22-tunniseks.

Stavangeri ülikooli organellide uurimiskeskuses korraldatud katses muudeti  valgusrütmi ning jälgiti, kuidas seened reageerisid toidule ja temperatuurile. 

"Suur osa päevasest rütmist on seentel ja inimesel hämmastavalt sarnane", kirjeldas doktorant Ingunn W. Jolma.  "Sarnased on ka reaktsioonid kiiresti muutuvatele tingimustele. Kui seen satub uude ajatsooni, siis ta kannatab stressi käes, kuid  kohaneb mõne aja jooksul."

Norra uurijad mõjutasid hallitusi lisaks valgusele ka erinevate kemikaalidega. Näiteks lisati seente kasvupinnasele liitiumi, ainet, mida on pikka aega kasutatud bipolaarse häirega inimeste ravimiseks, kuna see leevendab unehäireid. Liitiumi mõju all kasvanud hallitusseente ööpäevane rütm pikenes.

Sisekella kontrollivad geenid, milles sisalduva info põhjal toodetakse RNA-d ja seejärel spetsiaalseid valkusid. Kui valke on toodetud suures koguses, hakkavad need DNA-ga seostuma ning see pidurdab uute valkude tootmist (kontrollimehhanism, mida nimetatakse negatiivseks tagasisideks).

Mõne aja pärast hakkavad valgud lagunema ning seejärel hakatakse uusi valgumolekule tootma. Seega on nö bioloogilise kella valkude tase hallitustes ööpäeva jooksul erinev.  Teoreetiliselt saab nende valkude hulga põhjal öelda, mis aega seene sisemine kell näitab.

"Sisemise kella toimimise põhiline mehhanism on inimesel ja hallitusel sarnane. Kui me hakkame aru saama, kuidas see hallitusseentel toimib, mõistame paremini ka inimese bioloogilist kella ning sellega seotud probleeme, nagu ajavahe ning vahetustega töötamise seotud riskid," selgitas Jolma. "Sisemine kell mõjutab inimeste unerütmi, kehatemperatuuri, vererõhku ja ainevahetust, samuti ka seda, kui vedel on meie veri."

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus