2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
15.07.2010 12:32

Elurikkuse päeval leiti Tähtvere spordipargist üle neljasaja liigi

Novaator
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)
14. – 15. mail Tartus toimunud ajakirja GEO elurikkuse päeval tuvastasid noored teadushuvilised Tartus Eesti Maaülikooli dendropargi ja Tähtvere spordipargi aladel kokku 443 elusliiki.

Tegevuspäeval uurisid 80 teadus- ja loodushuvilist noort Tähtvere pargi kõikvõimalikku elusloodust – uuriti nii maa peal kasvavaid ja liikuvaid, õhus lendavaid kui ka vee all tegutsevaid organismirühmi. Noortel aitasid liike määrata teadlased ja spetsialistid ülikoolidest ja looduskaitseorganisatsioonidest. Liigid, keda looduses määrata ei õnnestunud, määrati hiljem laboris.

Kokku leiti uurimisalalt 443 liiki, sealhulgas näiteks 7 liiki imetajaid, 47 liiki linde ja 20 liiki putukaid. Tähtvere pargi veekogudes tuvastati 3 liiki kalu ja 15 liiki veeselgrootuid. Lisaks leiti 3 liiki kahepaikseid. Lisaks sagedamini uuritud taimedele ja imetajatele olid tähelepanu all ka tihtipeale harvemini uuritavad liigid – näiteks tuvastati Tähtverest 52 mullaelustiku liiki ja 25 liiki planktoneid.

Leitud liikide hulgas oli mitmeid leide, mis olid üllatuslikud ja põnevad ka teadlastele endile, näiteks hulkjalgsete Craspedosoma rawlinsi liik on üsna laialt levinud nii Kesk-Euroopas kui Skandinaavias, kuid Eestis pole keegi seda liiki seni veel määranud. Lindude töörühm tõi ühe põnevaima leitud liigina välja omapärast rippuva kukru moodi pesa ehitava kukkurtihase (Remiz pendulinus), kes on meil väikesearvuline haudelind. Imetajate töörühm leidis uurimisalalt näiteks kopra, halljänese ja põdra tegevusjälgi. Samuti leiti nelja liiki nahkhiiri, kes kuuluvad Eestis II kategooria kaitsealusteks liikide nimestikku.

„Tulemused olid väga huvitavad just sellepärast, et ega me oma kodukohas ju tihti ei mõtle, kas ja kui palju meie ümber tegelikult liike elab ja mis juhtuks, kui neid liike oleks näiteks oluliselt vähem,“ rääkis elurikkuse päeva korraldaja Liina Saar, kes lisas, et üritus oli harukordne ka seetõttu, et ühel maa-alal tegutsesid koos 30 erinevate valdkondade teadlast, kellega koos kooliõpilased praktilist tööd teha said.

Elurikkuse tegevuspäevi on ajakirja GEO eestvedamisel erinevates riikides korraldatud juba alates 2001. aastast, lisaks Eestile toimus tänavu mai- ja juunikuus elurikkuse päev veel 36 riigis.

Täpsemat informatsiooni elurikkuse päeva kohta leiab veebiaadressilt www.archimedes.ee/elurikkus/.

Lisainfo: Elurikkuse päeva koordinaator Liina Saar, tel 5330 0787.

Elurikkuse päeval leitud taksonid töörühmade kaupa:

Töörühm / Taksonite koguarv

Imetajad - 7

Kahepaiksed - 3

Kalad - 3

Limused - 13

Linnud - 47

Mullaelustik - 52

Nahkhiired - 4

Plankton - 25

Putukad - 20

Samblad - 28

Samblikud - 31

Soontaimed - 195

Veeselgrootud - 15

Kokku 443

 


 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus