2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks
22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (6)

Nii leidis Tartu Ülikooli loomaökoloog Marju Männiste oma äsja kaitstud doktoritöös, kui uuris rohevintide sulgedes sisalduvat teavet lindude stressi, immuunsüsteemi ja käitumise seoste kohta.

“Kui rääkida evolutsioonist, siis paljud arvavad, et see on dinosaurustega seotud värk, mis toimus väga ammu,” rääkis Männiste. “Tegelikult arenevad liigid pidevalt ja on väga huvitav näha, mis põhjustel see praegu Eestis toimub,” lisas ta.

On teada, et lindude sulevärvus võib evolutsioneeruda sugulise valiku teel. Paabulinnud, kellel on suurem ja uhkem saba, saavad rohkem järglasi kui kahvatumate sabasulgedega paabud. Emased rohevindid peavad aga lugu isaslindude erkkollasest sabast ja soovivad oma geene edasi anda just kirkamate isastega.

Ent Tartu Ülikooli teadlased näitasid äsja, et lisaks sugulisele valikule evolutsioneerub lindude sulevärvus ka hoopis teisiti.  

Trihhomonoos tapab heledamaid

Üheks evolutsiooni suunavaks teguriks on nakkushaigused. On teada, et sama pisikuga nakatumine võib mõnesid tappa kuid teisi mitte. Rohevinte uurinud Marju Männiste avastas, et haigustele peavad paremini vastu just tumedamate sulgedega linnud.

“Jutt käib rohevindi sabasulgede mustadest otstest, mis muutuvad evolutsiooni käigus järjest tumedamaks. Oleme seda tähele pannud juba alates 2008. aastast,” täpsustas Männiste doktoritöö juhendaja Tartu Ülikooli immuunökoloogia töörühma juht Peeter Hõrak.

Umbes samal ajal jõudis Tartu teadlasteni ka info rohevintide uuest nakkushaigusest trihhomonoosist, mis  hävitas 2006. aastal 35% Inglismaa rohevintide populatsioonist. 2009. aastal hukkus selle tõttu 47% Soome ja 20% Rootsi rohevintidest. Haigus on levinud ka Eestis.

Trihhomonoos tekitab linnu ülemistes hingamisteedes paistetuse ja suuri mädakoldeid, mis takistavad söömist ja joomist. Haigestunud lind kas lämbub või sureb nälga.

Trihhomonoosi pisiku on rohevindid arvatavasti saanud kodutuvidelt. Kuna see on vintidele uus haigus, pole nende organism jõudnud sellega veel kohaneda ega vastumehhanisme välja arendada. Sellepärast on ka haigestumus ja suremus väga suur.

“Kuna meil olid laboris linnud, kes olid surnud trihhomonoosi ja linnud, kes jäid ellu, olime evolutsiooniökoloogidena huvitatud, kas toimunud loodusliku valiku puhul õnnestub meil mõõta ka mõnda sellist tunnust, mida see valik tabas,” rääkis Hõrak.

See õnnestus! Teadlased avastasid, et trihhomonoosi surnud rohevintide sabasulgede must värvus oli heledam kui ellujäänud lindudel. See lubabki oletada, et tumedamate sulgedega linnud suudavad haigustekitajate ja muu hulgas ka stressiga paremini toime tulla.

“Siin ei ole aga otsest põhjuslikku seost. Tumedamate sulgedega linnud ei jää ellu mitte sellepärast, et nad sünteesivad rohkem musta värvi pigmenti eumelaniini. Pigem on seos kaudne – eumelaniini süntees on seotud geeniga, mis ühtlasi mõjutab ka lindude immuunsüsteemi toimimist, täpsemalt põletike teket, ning stressitaluvust,” selgitas Hõrak.

Kasu looduskaitsele

Kui eeldada, et musta värvi süntees ja immuunsüsteem on samamoodi seotud ka teistes linnu- ja loomarühmades, võib uuest teadmisest olla kasu ka looduskaitses. “Looduskaitseprogrammis, kus on vaja valida asustusmaterjali mõnest haruldasest liigist, keda tahetakse vangistuses paljundada, et hiljem loodusesse lasta, soovitaksin valida tumedamaid loomi,” lausus Hõrak.

Veel järeldas loomaökoloog Männiste oma doktoritöös, et haigestumisega on seotud ka rohevintide sule stressihormooni kortikosterooni tase. “Kuna ei ole veel selge, kuidas see stressihormoon täpselt sulgedesse jõuab, on raske teha ka suuri üldistusi. Ent sule stressihormooni määramise metoodika suur eelis on see, et me ei pea linnupopulatsiooni tervisliku seisundi hindamiseks linde kinni püüdma,” kõneles Männiste. “Kui me tahame uurida mõne kaitsealuse liigi populatsiooni, võime uurida ka nende metsa alt leitud sulgi,” sõnas ta.  

Vaata siit ka lühikest videolugu Tartu Ülikooli loomaökoloogia doktorant Richard Meiterniga, keda huvitab, miks me ei ole evolutsiooni käigus jõudnud haigestumise täieliku vältimiseni ning kuidas on omavahel seotud põletik ja stress.

 

 

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (4)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus