Küsi teadlaselt: teemad / Inimene / 22.07.2010 küsis Kristo

Küsi teadlaselt: Inimene

22.07.2010 10:42
Kristo

Miks osad inimesed muutuvad alkoholi tõttu kurjaks, teised aga leebeks?

22.07.2010 10:47
Helen Bogdanov, Tervise Arengu Instituudi alkoholi liigtarvitamise ennetamise peaspetsialist

Alkohol on toksiline aine, mille mõju kesknärvisüsteemile ja organitele on nii otsene kui kaudne.

Alkoholitarvitamise esmane mõju – lõdvestav ja rahustav tunne on märk peaaegu kohestest alkoholi toimel aju närvirakkudes aset leidvatest keemilistest muutustest.

Mida rohkem alkoholi tarvitatakse, seda enam saavad aju tundlikumad piirkonnad mõjutatud ja ka käitumine muutub vastavalt. Alkoholitarvitamine põhjustab naudingutunnet ja elevust, kuna alkohol stimuleerib dopamiini tootmist, samas aga rahustab ja vähendab ärevust, kuna alkoholi molekul seondub GABA retseptoritega, mis aeglustavad ajutegevust.

Erinevalt toimest glutamaadi retseptoritele, muudab etanool GABA retseptorite toimimise hoopis tõhusamaks ja aeglustab seega ajutegevust veelgi enam.

Esimene drink pärsib neid osi ajust, mis on seotud erinevate piirangutega - muutes tarvitaja seetõttu jutukamaks, enesekindlamaks ning ühtlasi vähendades tema sotsiaalset ärevust.

Mida enam alkoholi jõuab vereringesse, seda kiiremini väheneb alkoholi stimuleeriv toime ja mõjutatud saavad emotsioonide ning liikumisega seotud ajupiirkonnad. Viimase tulemuseks on meeleolu langus, agressiivsus, viha ning lihaskoordinatsiooni häired.

Alkohol pärsib närvikeskusi ka piirkonnas, mis kontrollib seksuaalset erutust (seda suurendades) ja suutlikkust (seda pärssides).

Lisaks võib alkohol võimendada tarvitaja eelnevat meeleolu. Seega, kui keegi on juba eelnevalt kurvameelne, siis alkohol muudab ta nukramaks ja sama mõju avaldub heatujulisel inimesel, muutes teda veelgi lõbusamaks.

Viimaste uuringute kohaselt võib alkoholijoove tõenäoliselt suurendada kalduvust vägivallatsemisele, seda eriti inimestel, kes tavaliselt oma viha ja ärritumist alla suruvad.

Põhjuslik seos alkoholitarvitamise ja vägivaldse käitumise vahel ei ole selgelt määratud. Ühe võimalusena pakutakse, et geneetiline eelsoodumus liigseks alkoholitarvitamiseks on seotud eelsoodumusega vägivaldseks käitumiseks.

24.03.2012 18:29
Ines

Mh, minu muudab alkohol küll alati uimasemaks ja väsinumaks kui ma muidu olen (st ka siis seda magamajääjate tüüpi), aga ma ei saa öelda, et ma mingi hull enesepiitsutaja oleksin! Põhjus peab olema kuskil mujal, Indrek!

02.03.2012 16:15
Toomas

Hästi seletatud! Ise olen just selline niiöelda "pole maski". http://espreviews.com/

18.10.2011 10:39
Indrek

Maakeeli öelduna toimub see, et alkohol võtab inimesel "pidurid maha". Kõik see, mida siiani hoiti "maski taga", saab nüüd avalikuks. Inimesed, kes suruvad alla oma viha, hakkavad ülbama, norima, vägivallatsema. Inimesed, kes kannavad rõõmsameelsuse maski, sees aga kannavad kurbust - see kurbus tuleb välja. Inimesed, kes suruvad alla oma seksuaalseid ihasid - kui alkohol on maski maha võtnud siis need ihad tulevad välja ja inimesed muutuvad seksuaalselt ligitikkuvateks, lausa nilbeteks. Ma usun, et nii mõnedki on seda kogenud. Inimesed aga, kes hoiavad tagasi, keelavad endale rõõmu, on igapäevaselt tagasihoidlikud, eemalehoidvad, võivad muutuda väga lõbusateks, seltskondlikeks, jutukateks. Kes kannavad sees väsimust, aga ikka piitsutavad ennast aina edasi ja edasi ega luba endal puhata - jäävad magama. Ühesõnaga- kõik see, mida ei taheta välja näidata, tuleb peale alkoholi tarbimist välja, kuna alkohol lõdvestab kehapingeid, mille abil me oma maski ees hoiame, sest maski ees hoidmine nõuab alati pingutust ja ei ole loomulik. Need aga, kellel maski pole, no need ongi edasi nii nagu nad on :)

22.03.2011 21:13
vohvboihbp

itfviufiug ug ouy goui goi goi gpiuhpihlm'mll kn jhbvyfv9oypiouhpi

Archimedes ja Haridus- ja Teadusministeerium