2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Küsi teadlaselt

Küsi teadlaselt: teemad / Inimene / 15.11.-0001 küsis Hille

Küsi teadlaselt: Inimene

15.11.-0001 01:39
Hille

Kas naise ja mehe aju erinevad üksteisest millegi poolest peale kaalu? Tihti öeldakse, et mees on "loogilisem" ja naine "emotsionaalsem". Kuidas ja kas on see aju funktsioonidega seotud?

10.07.2010 10:53
Jüri Allik, Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor

Mehe aju on mahult keskmiselt 10-12 protsenti suurem umbes sama vana naise ajust ning see erinevus jääb püsima ka peale seda, kui on arvesse võetud üldine keha suuruste erinevus.

Kuna inimese ajus võib olla kuni 1012 närvirakku, siis võib isegi mõneprotsendine erinevus tähendada miljardeid rakke. Sellele vaatamata ei anna suurem aju maht meestele kuigi suuri eeliseid vaimsetes võimetes.

Mitmed ilmunud tööde meta-analüüsid annavad meestele 3-4 vaimsete võimete ehk IQ punktise eelise naiste ees. Kuna IQ punktid on normeeritud sajale, siis tähendab see parimal juhul 4-protsendilist eelist. Kuigi üldise IQ skoori sooline erinevus on väga väike, siis märkimisväärne on pigem erinevused alavõimetes.

Uurimistulemused näivad kinnitavat populaarset ettekujutust, et naised ületavad mehi sõnalistes võimetes, kuid jäävad kõige rohkem alla ruumilist mõtlemist nõudvates ülesannetes. Samuti näib vaimsete võimete varieeruvus olevat meestel suurem, kui naistel. Erakordselt kõrge IQ skooriga inimeste seas on ebaproportsionaalselt palju mehi, kuid neid on ka suhteliselt rohkem ka väga madala vaimse võimekusega inimeste seas.

Tundub, et igal pool on mehed rohkem huvitatud teadusest, tehnikast ja spordist, kui samal ajal naiste huvi keskendub kunstile, muusikale ja kirjandusele. Raske on kindlaks teha, kas see erinevus tuleb aju ehituse erinevusest või siis kultuurilisest stereotüübist. Huvidest kindlamaid järeldusi saab aga teha meeste ja naiste erinevuste kohta isiksuse seadumustes, mille all mõeldakse ajas püsivaid tendentse teatud kindlal viisil tunda, mõelda ja käituda.

Näiteks selgub, et kõigis maades, kus seni isiksuse omadusi on mõõdetud on meeste ja naiste keskmised erinevused suhteliselt väikesed, kuid püsivalt ühesuguse mustriga. Näiteks sõltumata maa jõukusest, keelest ja kultuurist on naised üle maailma meestest ärevamad, haavatavamad, õrnatundelisemad, avatumad kaunitele kunstidele ja suuremad korra armastajad.

Mehed seevastu on kehtestavamad, otsivad uusi elamusi, on avatumad uutele ideedele ja peavad ennast kompetentsemaks.

Kuna kõik isiksuse omadused on vähemalt 50 protsendi ulatuses päritavad, siis on põhjust arvata, et vähemalt mingis osas tulenevad need erinevused aju ehitusest, kuigi praegu on nendest erinevustest väga vähe teada. Meeste ja naiste erinevused isiksuse seadumustes näivad üldise ühiskonna arenguga muutuvat mitte väiksemaks, vaid hoopis suuremaks.

Neis ühiskondades, kus inimesed on haritud, jõukad ja terved erinevused meeste ja naiste isiksuses muutuvad suuremaks, mis näib viitavat sellele, et majanduslik ja poliitiline surutis võib pärssida meeste ja naiste aju loomupäraseid kalduvusi.

Loe lisaks: Rikkus lööb mehed ja naised kahte lehte

Tüdrukute lugemisoskus poiste omast aina parem

Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus
Archimedes ja Haridus- ja Teadusministeerium