2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Küsi teadlaselt

Küsi teadlaselt: teemad / Inimene / 04.07.2010 küsis Kristo

Küsi teadlaselt: Inimene

04.07.2010 14:35
Kristo

Miks inimene jääb alkoholist purju?

20.07.2010 12:08
Helen Bogdanov, Tervise Arengu Instituudi alkoholi liigtarvitamise ennetamise peaspetsialist

Selleks, et mõista, kuidas alkohol mõjutab selle tarvitaja käitumist ja meeleolu, on oluline teada, kuidas töötab inimese aju.

Inimajus on ligi 100 miljardit närvirakku. Mõtlemine, tundmine ja käitumine on närvirakkude vaheliste närviimpulsside ülekande tulemus. Impulsse edastavad närvirakud kindlate keemiliste ainete (neurotransmitterite) abil.

Ainete äratundmiseks ja närviimpulsside vastuvõtmiseks on erinevatel närvirakkudel erinevad retseptorid.

Igal ainel on ajule spetsiifiline toime, näiteks mõjutab serotoniin meeleolu, endorfiinid valu tajumist jne.

Kõik psühhoaktiivsed ained mõjutavad samuti närviimpulsse. Mõned ained mõjutavad vaid kindlaid närviimpulsse, aga mõned, millede hulka kuulub ka alkohol, mõjutavad väga mitmeid närviimpulsse.

Üks alkoholi spetsiifilise kujuga rasvlahustuv molekul siseneb närvirakku, muudab selle retseptorite omadusi ja häirib närviimpulsside ülekandmist. Lihtsamalt öeldes alkoholi molekul läbib aju kaitsebarjääre.

Uuringutega ei ole saadud täpset arusaama alkoholi mõjust ajutegevusele, kuid alkoholi mõju erinevatele retseptoritele ja neurotransmitteritele on piisavalt dokumenteeritud – kokkuvõtvalt alkohol:

• takistab glutamaadi retseptorite talitlust, põhjustades koordinatsiooni ja kõne häirumist;
• ergutab GABA (gamma-aminovõihappe)retseptorite talitlust, põhjustades rahutunnet, ärevuse vähenemist ja unisust;
• tõstab dopamiini taset, põhjustades erutust ja elevust;
• tõstab endorfiinide taset, vähendades valu tajumist.

Alkoholi toime inimeseti võib erineda. Uuringutes pakutakse põhjusena, et inimese geenid määravad ära, millised neurotransmitterite süsteemid on alkoholist enim mõjutatud. Nii muudab alkohol mõned inimesed pigem uniseks, kuna mõjutab enim nende GABA süsteeme, mõnesid aga ergutab, sest mõjutab rohkem nende dopamiinisüsteeme.

Alkohol on veeslahustuv, mis tähendab, et joodud alkohol kandub maost peensoolde, siseneb sealt vereringesse ja igasse keharakku, jõudes väga kiiresti ka ajju.

Suurem osa (ligikaudu 80 protsenti) alkoholist imendubki peensoolest verre vaid mõned minutid peale tarvitamist. Alkohol püsib kehas seni, kuni see lõhustatakse maksa poolt ja väljutatakse hingeõhu, uriini ning higiga.

12.12.2011 16:23
Vastu Müüri

Koolis õpetati, et alkohol lahustub vees - usun seda siiamaani. Lahustumisel tehib molekulide vahel vastasmõju ja tekivad ioonid, eraldub soojust - nagu vee ja alkoholi vahelises lahustumise protsessis. Segunemisel lihtsalt kaks vedalikku lähevad omavahel sassi.

12.08.2010 01:10
elektritsaabtasuta.blogspot.com

Alkoholi tarvitamise tagajärjel peaaju rakud ei saa piisavalt hapniku ja nad lämbuvad,ning eralduvad organismist koos uriiniga.

21.07.2010 13:56
Mait Müüripeal

Alkoholid ei lahustu vees vaid segunevad

Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus
Archimedes ja Haridus- ja Teadusministeerium