2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Küsi teadlaselt

Küsi teadlaselt: teemad / Teadus / 26.12.2010 küsis Indrek

Küsi teadlaselt: Teadus

26.12.2010 15:30
Indrek

Kas vastab tõele üldlevinud väide, et ei ole olemas kahte täpselt ühesugust lumehelvest?

15.11.-0001 01:39
Jüri Kamenik, TÜ geograafiatudeng

Jääkristallide kuju ja suuruse määravad aeg ja keskkonnatingimused, kus need tekivad ja kasvavad. Kõige rohkem sõltub kuju temperatuurist ja niiskuse hulgast. Edaspidist lumekristallide arengut, nagu suurust või omavahelist liitumist, mõjutab veel õhurõhk ja tuul.
Nüüd tuleks mõelda sellele, mida ikkagi erinevuse all silmas pidada. Kas erinevuseks nimetada seda, kui molekulide hulk on erinev või on mikrodefektid, mida saab avastada elektronmikroskoobiga või peavad erinevused olema hoopiski palja silmaga nähtavad?
Eks see ole muidugi kokkuleppe küsimus. Mida lihtsama kujuga on lumekristallid (terviklik eraldiseisev pilvedes tekkinud jääkristall, mis võib moodustada kogumikke, mida nimetatakse lumehelvesteks), seda vähem nende välimus varieerub, seda sarnasemad need võivad olla. Väga lihtsa kujuga lumekristallid on tavaliselt ka väga väikesed, sest suuremaks saades hakkab lumekristall sageli harunema, moodustudes näiteks kõigile tuntud kuueharuline kristall, mille tipud on sageli veel omakorda harunenud.
Teatud mööndusi tehes on kindlasti kõik helbed erinevad, sest küsimus on kokkuleppes, kust maalt tõmmata piir, et tegemist on nüüd erinevusega – ka ühel ja samal viisil toodetud sama sorti kommid on ju tegelikult erinevad. Väga lihtsa kujuga kristallid, näiteks kuusnurksed plaadid või kepikesed on tegelikult üsna sageli väga sarnase välimusega.
Selgesti arusaadav kordumatus ilmneb vaid keerukamate (tähe- jmt) kujuliste lumekristallide korral. Individuaalsust lisavad muidugi ka minivead, sest enamus kristalle on tegelikult defektsed, st mingid mikropraod või ebasümmeetrilisused on enamikel kristallidel. Seetõttu on korrapärase sümmeetriaga kristallid pigem haruldus.
Tihti arvatakse, et suurem osa lumekristallidest on dendriitsed ja tähekujulised. Tegelikult koosnevad lumehelbed tihti sambakestest, plaatjatest või nõeljatest kristallidest.
Miks siis võib hoolikal uurimisel leida, et ikkagi kõik lumekristallid on erinevad? Nagu öeldud, lumekristalli kuju ja suurus sõltub keskkonnatingimustest, kus need moodustuvad. Niisiis on lumi pilvedes ja õhumassis olevate tingimuste peegeldus ja sadav lumi kõneleb meile sellest, millised tingimused valitsesid pilvedes jääkristallide tekkimise ja kasvamise ajal. Sealjuures salvestuvad pea kõik keskkonnatingimuste muutused, sest jääkristall liigub ju pidevalt õhuvooludega kaasa ja samal ajal on keskkond ka ise pidevas muutumises. See on põhjuseks, miks tekivad näiteks erinevad lumekristallitüüpidest koosnevad kombinatsioonid, ebasümmeetrilised kristallid ehk tekivad kordumatud kristallid, sest keskkonnatingimuste komplekt on iga kristalli jaoks erinev. Suuremad kristallid on erinevamad seetõttu, et on suurem tõenäosus, et sama kristalli eri osad on erinevates keskkonnatingimustes, väikesed kristallid on sarnasemad, sest väiksemad ruumipiirkonnas on keskkond homogeensem. Samuti peab arvestama sellegagi, et veemolekulid ei liitu kristalliga alati täpselt sümmeetriliselt isegi homogeenses kasvukeskkonnas.
Kokkuvõtlikult: tundub mõistlik tõmmata piir valgusmikroskoobiga avastatavate erinevuste arvestamise juurde, st neid erinevusi ei tasu ilmselt nö igapäevases ehk mitte üliranges mõttes arvestada, mida saab avastada vaid elektronmikroskoobiga. Sellisel juhul võib loodusest leida väikesi ja väga lihtsa kujuga kristalle, mis on omavahel eristamatud isegi valgusmikroskoobiga uurides. Kui aga uurida keeruka kujuga lumekristalle, siis vaevalt et teist täpselt samasugust loodusest leiab.
Jüri Kamenik peab blogi Ilm ja inimesed

Loe lisaks: 20 huvitavat fakti lumest
Mis see on: kuuekandiline ja värvitu?

08.12.2012 21:29
Jüri Kamenik

Küsimused kliima kohta tuleks esitada küll eriala inimestele, mul pole vastamiseks piisavalt pädevust. Aastaaegade prognoosimine - ei tegele sellega, ehkki päris sageli küsitakse. Minu arvates pole seda võimalik arvestatava usaldusväärsusega prognoosida.

19.12.2011 15:39
Mihkel

Tere, kas oskaksite umbkaudselt ennustada, milline võiks tulla 2012.a suvi?

19.12.2011 12:18
Indrek

Kliima soenemisest on palju nii poolt kui vastuargumentte. Osa teadlasi ennustavad isegi uue jääaja tulekut. Kui suur on see infopagas, mille alusel on võimalik globaalseid muutusi ette ennustada (e. siis temperatuurikõverad, sademete määrad jne.). Kas on keegi välja arvutanud, kui suur on tegelikult inimtekkese saaste hulk atmosfääris võrrelduna nn. looduslikuga (vulkaanid, suurpõlengud looduses).

17.11.2011 12:07
Jüri Kamenik

Tere, neid nimetatakse tolmulestadeks, kes toituvad inimeste nahalt eralduvatest kettudest. Seetõttu elab neid kõige rohkem voodis, samuti on seal nende elutegevuseks kõige soodsamad tingimused (temperatuur üle 20°C, suhteline õhuniiskus üle 50%). Tolmulestad on välimuselt ämblikulaadsed ja oma suuruse poolest mikroskoopilised, sest nende pikkus on 0,2-0,4 mm. Lisa saab lugeda näiteks: http://en.wikipedia.org/wiki/House_dust_mite

13.04.2011 13:20
Anna

Tere, ega te ei oska öelda, kas madratsi sees elavad "puugid" või "tolmu lestad", kuida neid igesti nimetada? Etetänades, Anna

Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus
Archimedes ja Haridus- ja Teadusministeerium