2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Küsi teadlaselt

Küsi teadlaselt: teemad / Teadus / 27.04.2010 küsis Indrek

Küsi teadlaselt: Teadus

27.04.2010 09:05
Indrek

Vene teadlane ennustab, et Islandi vulkaanid võivad põhjustada üleilmse katastroofi, mille käigus hävivad nii New York kui Peterburi. Mida sellest arvata?

15.11.-0001 01:39
Erik Puura, TÜ tehnoloogiainstituudi direktor

Moskva Riikliku Ülikooli maateaduste muuseumi teadustöötaja Nikolai Žarvin väidab, et lähima mõnekümne aasta jooksul lähtub Islandilt globaalne katastroof.

Nimelt pidavat jää sulamine põhjustama Põhja-Ameerika ja Euraasia laamade omavahelise murdumise. Kärgatab plahvatus ja kogu maailmas kaob nähtavus, ärkavad magavad vulkaanid, tekib 20-30 kilomeetri (!) kõrgune hiigellaine, teiste hulgas hävitavad veevood New Yorgi ja Peterburi.

Geoloogilises mõttes on tegu väljamõeldisega, millega saaks hakkama ka iga koolipoiss. Antud juhul on aga inimesel teaduskraad. Põhimõtteliselt on protsessid, millele viidatakse, enam-vähem õiged. Täielik möödapanek aga on suurusjärkudega.

Esiteks, jääkihi paksus ja selle kadumine ei suuda avaldada laamadele olulist mõju. Teiseks, Islandi piirkonnas toimub laamade lahknemine – tekib uus maakoor. Seega laamad ei murdu üksteise suhtes. Suuremad energia vabanemised toimuvad ikkagi seal, kus laamad põrkuvad (näiteks Hiinas) või ookeaniline laam sukeldub kontinentaalse alla (näiteks Tšiilis).

Keskaheliku alad, kus paikneb ka Island, käituvad energia vabanemise suhtes rahulikumalt. Kolmandaks, ka ülisuur energia vabanemine ei too kaasa hiidlaineid, mille kõrgus ulatuks kilomeetriteni. Lihtsalt vett ei ole nii palju. Neljandaks, Läänemeri sisemerena ja selle rannikualad on ookeani võimalike hiidlainete eest väga hästi kaitstud.

Nii et Islandit maailmalõpu seisukohalt kartma ei pea. Lähiajal võib seal aga toimuda tugevam vulkaanipurse.

Hiigellainete tõenäolise tekkekohana tulevad kõne alla ikkagi Vaikse ookeani rannikualad ja saared, eriti Indoneesia piirkond. Mõjud aga on vaevalt oluliselt tugevamad kui 2004. aasta detsembrikuu tsunami puhul.

Uurisin äsjase vulkaanipurske ajal ka islandlaste blogisid. Inimesed rääkisid kõigest muust kui vulkaanist – peamiselt majandusest, aga ka nädalalõpul ees seisvatest pidudest. See, et kogu maailm levitab ja loeb ühe teadlase asjatundmatut ennustust, on kummaline.

Loe Nikolai Žarvini ennustust vene keeles .

Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus
Archimedes ja Haridus- ja Teadusministeerium