2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
25.01.2010 12:39

USA ei tee asteroidide tõrjumiseks midagi

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (2)

Ohtlikest asteroididest on räägitud päris palju ning isegi USA Kongress on andnud korralduse probleemiga tegeleda, kuid sellele vaatamata pole tehtud mitte midagi, selgus äsja avaldatud raportist.

Enamik suurtest ja kokkupõrke korral globaalse katastroofi tekitavaist asteroididest on teada, kuid selliseid taevakehi on vähe ning Maa kokkupõrge nendega on ebatõenäoline. Hoopis hullem on  aga lugu pisut väiksemate, kuid sellegipoolest väga ohtlike asteroididega. Neid tiirleb Päikese ümber suures koguses ning enamikku neist inimkond ei tunne, kirjutas Reuters.

Kokkupõrge väikse asteroidiga pole sugugi nii ebatõenäoline, mistõttu tuleks taolised objektid leida, nende orbiidid kirjeldada ning välja töötada tegutsemisplaanid erinevate stsenaariumite korral, kirjutati USA Teaduste akadeemia poolt välja antud raportis.

„Ma ei oska öelda, miks midagi tehtud ei ole,“ ütles raporti koostamisel osalenud Mike A’Hearn Marylandi ülikoolist. „President Obama administratsioon toetab küll teadust sõnades, kuid majanduslanguse ja suure eelarvepuudujäägi tingimustes võivad sõnad ja teod kergesti eri teed käia,“ lisas ta.

2005. aastal otsustas USA Kongress, et kaardistada tuleb vähemalt 90 protsenti rohkem kui 140-meetrise läbimõõduga asteroididest, mis võiksid Maad ohustada. 140-meetrine asteroid tekitaks Maaga kokku põrgates tohutuid regionaalseid purustusi.

Siiski pole otsuse tegemisest raha eraldamiseni jõutud ning ei eelmise ega ka praeguse presidendi juhitud administratsioon pole teema vastu huvi tundnud.

Raporti koostanud teadlased tegid edaspidiseks tegutsemiseks mitmeid soovitusi. „Kõik soovitatud suunad on kallid võrreldes sellega, mida me teeme või õigemini ei tee praegu, aga võrreldes sellega, millele riik raha kulutab, on tegu siiski üsna odavate meetmetega,“ ütles A’Hearn.

Minimaalne mõtet omav programm oleks kaks ja pool korda kallim praegusest. Piisaks neljast miljonist dollarist, et teha vaid seda, mida Kongress küsis 2005. aastal. Ühest miljonist piisaks, et valmistada ette tegevuskava selleks puhuks, kui leitakse asteroid, mis tõepoolest asub kokkupõrkekursil Maaga.

„Vähemalt tsiviilkaitse meetmete peale tuleks mõelda, sest just seda on vaja 50–75-meetrise läbimõõduga objekti korral. Tegevus seisneks peamiselt selle piirkonna elanike evakueerimises, mida asteroid või meteoorkeha tõenäoliselt tabaks,“ ütles A’Hearn, viidates suurtele probleemidele, mis kaasnevad orkaani teele jäävate inimeste evakueerimisel.

50-meetrise läbimõõduga taevakeha tekitatud purustused on võrreldavad võimsa tuumapommi plahvatusega.

Suuremate taevakehade kokkupõrget Maaga ei saa aga enam lubada, kui inimkond tahab oma koduplaneedil edasi elada. Seetõttu tuleb planeerida ka meetmed selleks puhuks, kui on vaja asteroid või komeet orbiidilt kõrvale juhtida või purustada.

Mõistagi on sellise programmi väljatöötamine väga keeruline ja kulukas ning hõlmab mitte ainult teaduslikke ja tehnoloogilisi küsimusi, vaid ka poliitikat ja diplomaatiat. „USA kaitseeelarvele see suurt vahet ei teeks, kui mingi osa sellest suunata asteroidide vastase tegutsemise võimekuse loomiseks. Samas on maailmas ilmselt palju riike, kes meid selles ei usaldaks. Sellist programmi nähtaks kui superrelva loomise katset, mistõttu on vaja rahvusvahelist koostööd ja diplomaatiat, et programmi aktsepteeritaks,“ ütles A’Hearn.

 

ESA/Rosetta/NAVCAM 11.12.2014 14:30

Kuidas vesi Maale jõudis?

Komeedi ümber tiirleva Rosetta kogutud andmed tekitavad astronoomides nõutust.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

16.10.2014 19:05

Merkuuri polaaraladel on jääd

Planeedi varjulistes kraatrites peituv jää võib olla tekkinud üsna hiljuti.

26.09.2014 13:15

Maakera vesi on vanem kui Päike (4)

Osa Päikesesüsteemi veest pärineb tähtedevahelisest ruumist.

08.09.2014 16:28

Kas Europal liiguvad laamad?

Jupiteri kaaslase pind võib sarnaneda Maaga.

31.07.2014 22:41

NASA marsikulgur püstitas rekordi

Kümne aastaga on Opportunity Marsil läbinud üle 40 kilomeetri.

21.07.2014 17:05

Kuidas tekkis Vesta?

Marsi ja Jupiteri vahel asuva taevakeha uurimine sunnib täpsustama planeetide tekkimise teooriat.

15.07.2014 14:26

Kuidas tekib kosmiline tolm?

Väga Suur Teleskoop jälgis supernoovaplahvatust ja kosmosetolmu teket.

01.07.2014 20:47

Kosmosejaam Cassini – kümme aastat Saturni orbiidil

Uurimisjaam on planeedist ja selle arvukatest kaaslastest teinud ligi 330 000 fotot.

16.06.2014 14:46

Jupiter aitab elu otsida

Jupiteri kaaslase Europa jäise pinna alla on peidus meri. Selle uurimiseks loodetakse kasutada emaplaneedi raadiokiirgust.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

05.06.2014 18:08

Leiti kauaotsitud haruldane hübriidtäht

Tavatut tüüpi taevakeha olemasolu ennustasid astrofüüsikud juba 40 aastat tagasi.

02.06.2014 17:27

Kui levinud on süsinikurikkad planeedid?

Paljud väljaspool Päikesesüsteemi asuvad planeedid võivad sisaldada grafiiti ja teemante.

22.05.2014 18:47

Päikesele sarnanevad tähed õgivad planeete

Keemiline koostis reedab tähe elukombed.

16.05.2014 07:25

Jupiteri Suur Punane Laik kahaneb

Planeedi pinnal möllav kuulus antitsüklon muutub aina pisemaks.

NASA/JPL-Caltech/ESA 09.12.2014 16:12

Iidsel Marsil laiusid järved (2)

Gale´i kraatris leidus minevikus vett, kinnitasid Curiosity andmeid analüüsinud NASA teadlased.

13.11.2014 12:27

Philae on komeedi pinnal

Uusimate andmete põhjal tegi kosmoserobot kokku kolm maandumist.

30.09.2014 14:28

Tavatu täht kosmoseteleskoobi vaateväljas

Hubble´i kosmoseteleskoop pildistas Linnutee üht eredaimat tähte.

11.09.2014 21:45

Maapealne teleskoop vaatab naabergalaktikasse

Euroopa lõunaobservatooriumi teadlased uurivad vanade tähtede koostist.

28.08.2014 13:39

Jäise tähe ümber on maise koostisega pilved

Külma pruuni kääbuse pilved sisaldavad jäätunud vett.

22.07.2014 14:20

Miks Nõukogude kosmonaudid Kuule ei lennanud? (9)

Oluline oli olla esimene – esimest korda kosmoses, esimesena Kuul.

20.07.2014 20:00

45 aastat tagasi jõudis esimene inimene Kuule (1)

20. juulil 1969 astus Neil Armstrong Kuu pinnale.

04.07.2014 13:06

Planeedikütid maadlevad mõõtmisvigadega

Neli aastat tagasi avastatud elukõlbulikku planeeti ei pruugi olemas olla.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

11.06.2014 15:32

Maa ja Kuu osutusid 60 miljonit aastat vanemaks

Geoloogid nihutasid Kuu tekke aja varasemaks.

06.06.2014 14:41

Kas Kuu tekkis planeetide kokkupõrkel?

Kuult toodud kivimiproovid vihjavad ürg-Maaga kokku põrganud planeedile.

04.06.2014 13:15

Foto: Kosmoseteleskoop Hubble´i värvikaim võte meie universumist

Kosmoseteleskoop piilus galaktikate teismeikka.

26.05.2014 10:33

Kuidas tekkis Tšeljabinski meteoor? (1)

Venemaa kohal plahvatanud kivitükk tekkis asteroidide kokkupõrkel.

20.05.2014 15:07

Kas mikroobid sattusid Curiosity kukil Marsile?

Batsillid sõidavad kosmoselaeva küljes jänest.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus