Sahara kõrbest leiti uus meteoriidikraater

Egiptuse edelaosast Sahara kõrbest leiti uus väga hästi säilinud meteoriidikraater. Kraater on ilmselt vaid mõnetuhande aasta vanune ning selle leidmine sai võimalikuks tänu Google Earth’ile.

Kraater avastati Google Earthi abiga 2008. aastal Milano loodusloomuuseumi endise kuraatori Vincenzo de Michele poolt. Nüüd on teadlased eesotsas Luigi Folcoga Siena ülikoolist avastatud lohku kohapeal põhjalikult uurinud ning saavad kinnitada, et objekti näol on tõepoolest tegemist meteoriidikraatriga, mis on tänu kuivale kliimale väga hästi säilinud. Kraatri kirjeldus ilmus ajakirjas Science.

Kraatrivall on kolme meetri kõrgune ning sellest lähtuvad radiaalsed meteoriiditabamuse käigus kraatrist väljapaisatud heledamast materjalist kiired. Sellised kraatrid on väga tavalised Marsil ja Kuul, kuid mitte Maal, kus erosioon nad enamasti kiirelt hävitab.

Kraater, mille nimeks sai Kamil, on 45 meetri laiune ja 16 meetri sügavune. Teadlased asusid kraatrit lähemalt uurima eelmisel aastal ning naasid selle aasta veebruaris. Selle aja jooksul jõudsid nad koguda 1,7 tonni jagu meteoriidi fragmente. Meteoriidi kogumass oli ilmselt 5-10 tonni ning diameeter 1,3 meetrit. Meteoriit tabas Maad kiirusega 3,5 kilomeetrit sekundis. Suurem osa meteoriidist aurustus kokkupõrke käigus.

Folco sõnul on kraater nii hästi säilinud, et selle uurimisest on loota palju uut informatsiooni väikesemõõtmeliste meteoriidikraatrite kohta. Meteoriidikraatrid on maapinnal haruldased, sest geoloogiliselt aktiivne Maa hävitab varem või hiljem armid oma pinnal erosiooni, mattumise ja tektooniliste liikumiste käigus.

Praeguseks on leitud alla 200 kraatri, mis on tõestatult meteoriitset päritolu. Arvestades Eesti väikest pindala on arvestatav hulk neist siin (Kaali, Neugrundi, Kärdla, Tsõõrikmäe ja Ilumetsa kraatrid). Kamili kraatri tekitanud suurusega meteoriidid sisenevad Maa atmosfääri keskmiselt ühe korra 10-100 aasta jooksul. Enamik neist ei jõua aga ühes tükis maapinnani.

Teadlased analüüsivad ka meteoriidiplahvatuse käigus ülessulanud liivast moodustunud klaasist näidiseid, mille abil loodetakse kraatri tekkeaeg senisest täpsemalt paika panna. Esialgsete andmete kohaselt tekkis kraater mitte varem kui 5000 aastat tagasi, mis on geoloogilises ajaskaalas väga lühike aeg.