2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Päike ja Veenus pakuvad juunis haruldast vaatepilti
28.03.2012 11:11

Päike ja Veenus pakuvad juunis haruldast vaatepilti

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (3)
Tagasi
Edasi

Foto: Gestrgangleri/Wikipedia Commons

Kahe kuu pärast toimub Veenuse läbiminek Maa ja Päikese vahelt, mida juhtub ainult neli korda kahesaja aasta jooksul.

6. juunil ilmub Päikese ühte serva tilluke must täpp, mis liigub mõne tunniga üle päikeseketta. Esmapilgul vähetähtsana tunduv sündmus on üks haruldasemaid nähtusi astronoomias – toimub Veenuse transiit Päikese ja Maa vahelt. Kes seekord selle maha magab, peab järgmist korda ootama 2117. aastani, kirjutas The Guardian.

"Seekordne üleminek on eriline, sest see on viimane kord meie eluea jooksul, kus avaneb võimalus koguda andmeid nii põhjalikult kirjeldatud planeedi kohta kui seda on Veenus," märkis NASA astronoom David Crisp.

Veenusel valitsevad tingimused on kõike muud kui meeldivad  - pinnatemperatuur on 460 kraadi Celsiuse järgi, 95 protsendi ulatuses süsihappegaasist koosnev atmosfäär on Maa omast ligi 100 korda tihedam ning planeedi pind on mähkunud tihedatesse väävelhappe pilvedesse.

Kuigi kõik Veenusel maandunud kosmoseaparaadid on sealsetes tingimustes tuhastunud või purunenud, on planeedi uurimine ja selle harvad Päikese eest möödumised pakkunud üliolulisi teaduslikke andmeid. Eelkõige kasutavad astronoomid seekordset üleminekut, et testida metoodikat, mille abil uuritakse väljaspool Päikesesüsteemi asuvate planeetide atmosfääre.

"Me arendame meetodeid, mis võimaldavad meil tuvastada, kuidas eksoplaneetide atmosfäärid põhjustavad muutusi oma kodutähtede valgusspektrites. Oma meetodite õigsuses veendumiseks peame me neid testima planeedi peal, mille kohta meil on põhjalikud teadmised ning siin tulebki mängu Veenus," selgitas Crisp.

"Tänu kosmosesondidele, nagu Euroopa kosmoseagentuuri Venus Express, on meil olemas põhjalikud andmed Veenuse atmosfääri ja pinna kohta. Uurides Veenust, just kui see oleks eksoplaneet, saame me kontrollida oma meetodite sobivust ning teha vajalikke täiendusi," lisas ta.

Selleks, et Maal oleks näha Veenuse üleminek Päikesest, peavad need kolm taevakeha - Päike, Veenus ja Maa - paiknema ligikaudu samal sirgel. Veenuse transiit Päikese ja Maa vahelisest sirgest toimub neli korda iga 243 aasta järel. Kaks möödumist toimub detsembris kaheksa aastase vahega ning 121,5 aastat hiljem on kaks läbiminekut juunis, samuti kaheksa aastase vahega. Uus tsükkel algab 105,5 aastat hiljem.

Saksa astronoom Johannes Kepler oli esimene, kes ennustas Veenuse möödumist Päikese eest 1631. aastal, kuid suri enne, kui oleks seda nähtust ise jälgida saanud.  Esimesena jälgis seda Inglise astronoom Jeremiah Horrocks 1639. aastal.

Seni on üldse teadaolevalt jälgitud ainult kuut üleminekut, viimast neist 8. juunil 2004. aastal. Tänavusele Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas jälgitavale üleminekule järgneb pikk paus ning järgmised toimuvad alles aastatel 2117 ja 2125. 

31.03.2012 23:43
Holgerson

Lisaks omalt poolt siis ka selle olulise info, et mis kell seda just Eestis näha on. Seda saab vaatlema hakata umbes 4:30 päikesetõusust ja Veenus jõuab päikese servani umbes 7:45.

Lisa kommentaar

 

ESA/Rosetta/NAVCAM 11.12.2014 14:30

Kuidas vesi Maale jõudis?

Komeedi ümber tiirleva Rosetta kogutud andmed tekitavad astronoomides nõutust.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

16.10.2014 19:05

Merkuuri polaaraladel on jääd

Planeedi varjulistes kraatrites peituv jää võib olla tekkinud üsna hiljuti.

26.09.2014 13:15

Maakera vesi on vanem kui Päike (4)

Osa Päikesesüsteemi veest pärineb tähtedevahelisest ruumist.

08.09.2014 16:28

Kas Europal liiguvad laamad?

Jupiteri kaaslase pind võib sarnaneda Maaga.

31.07.2014 22:41

NASA marsikulgur püstitas rekordi

Kümne aastaga on Opportunity Marsil läbinud üle 40 kilomeetri.

21.07.2014 17:05

Kuidas tekkis Vesta?

Marsi ja Jupiteri vahel asuva taevakeha uurimine sunnib täpsustama planeetide tekkimise teooriat.

15.07.2014 14:26

Kuidas tekib kosmiline tolm?

Väga Suur Teleskoop jälgis supernoovaplahvatust ja kosmosetolmu teket.

01.07.2014 20:47

Kosmosejaam Cassini – kümme aastat Saturni orbiidil

Uurimisjaam on planeedist ja selle arvukatest kaaslastest teinud ligi 330 000 fotot.

16.06.2014 14:46

Jupiter aitab elu otsida

Jupiteri kaaslase Europa jäise pinna alla on peidus meri. Selle uurimiseks loodetakse kasutada emaplaneedi raadiokiirgust.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

05.06.2014 18:08

Leiti kauaotsitud haruldane hübriidtäht

Tavatut tüüpi taevakeha olemasolu ennustasid astrofüüsikud juba 40 aastat tagasi.

02.06.2014 17:27

Kui levinud on süsinikurikkad planeedid?

Paljud väljaspool Päikesesüsteemi asuvad planeedid võivad sisaldada grafiiti ja teemante.

22.05.2014 18:47

Päikesele sarnanevad tähed õgivad planeete

Keemiline koostis reedab tähe elukombed.

16.05.2014 07:25

Jupiteri Suur Punane Laik kahaneb

Planeedi pinnal möllav kuulus antitsüklon muutub aina pisemaks.

NASA/JPL-Caltech/ESA 09.12.2014 16:12

Iidsel Marsil laiusid järved (2)

Gale´i kraatris leidus minevikus vett, kinnitasid Curiosity andmeid analüüsinud NASA teadlased.

13.11.2014 12:27

Philae on komeedi pinnal

Uusimate andmete põhjal tegi kosmoserobot kokku kolm maandumist.

30.09.2014 14:28

Tavatu täht kosmoseteleskoobi vaateväljas

Hubble´i kosmoseteleskoop pildistas Linnutee üht eredaimat tähte.

11.09.2014 21:45

Maapealne teleskoop vaatab naabergalaktikasse

Euroopa lõunaobservatooriumi teadlased uurivad vanade tähtede koostist.

28.08.2014 13:39

Jäise tähe ümber on maise koostisega pilved

Külma pruuni kääbuse pilved sisaldavad jäätunud vett.

22.07.2014 14:20

Miks Nõukogude kosmonaudid Kuule ei lennanud? (9)

Oluline oli olla esimene – esimest korda kosmoses, esimesena Kuul.

20.07.2014 20:00

45 aastat tagasi jõudis esimene inimene Kuule (1)

20. juulil 1969 astus Neil Armstrong Kuu pinnale.

04.07.2014 13:06

Planeedikütid maadlevad mõõtmisvigadega

Neli aastat tagasi avastatud elukõlbulikku planeeti ei pruugi olemas olla.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

11.06.2014 15:32

Maa ja Kuu osutusid 60 miljonit aastat vanemaks

Geoloogid nihutasid Kuu tekke aja varasemaks.

06.06.2014 14:41

Kas Kuu tekkis planeetide kokkupõrkel?

Kuult toodud kivimiproovid vihjavad ürg-Maaga kokku põrganud planeedile.

04.06.2014 13:15

Foto: Kosmoseteleskoop Hubble´i värvikaim võte meie universumist

Kosmoseteleskoop piilus galaktikate teismeikka.

26.05.2014 10:33

Kuidas tekkis Tšeljabinski meteoor? (1)

Venemaa kohal plahvatanud kivitükk tekkis asteroidide kokkupõrkel.

20.05.2014 15:07

Kas mikroobid sattusid Curiosity kukil Marsile?

Batsillid sõidavad kosmoselaeva küljes jänest.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus