2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Mis juhtub asteroidist tabatud Eestiga
03.01.2008 12:48

Mis juhtub asteroidist tabatud Eestiga

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (4)
Samal teemal (7)

Dinosauruste väljasuremise üheks tõenäoliseks süüdlaseks peetakse 65 miljoni aasta tagust meteoriidiplahvatust. Mis juhtuks aga Eestis, kui kilomeetrise läbimõõduga asteroid kukuks otse Tallinna kesklinna?

Õnneks on selle tõenäosus üliväike. Selliseid asteroide kukub Maale umbes kord miljoni aasta jooksul

Aga viie kuni kümne meetri suurused taevakehad tabavad Maad keskmiselt korra aastas. Nende plahvatamisel tekkinud energiahulk on võrreldav Hiroshimale heidetud tuumapommi plahvatuses vabanenud energiaga (võrdne umbes 15 000 tonni trotüüli plahvatusjõuga), kuid Maale ja selle elustikule tervikuna ei avalda need sündmused mingit mõju.

50-meetrise läbimõõduga objektid tabavad Maad keskmiselt kord tuhande aasta jooksul. 1908. aasta Tunguusi meteoriidiplahvatus kuulub sellesse kategooriasse. Kilomeetrise diameetriga asteroidid tabavad aga Maad keskmiselt kord miljoni aasta jooksul.

Asteroidi ja Maa kokkupõrke tagajärgede hindamiseks on Arizona ülikooli teadlased Jay Melosh, Robert Marcus ja Gareth Collins loonud lihtsasti kasutatava abivahendi, mille leiad siit. Kasutaja saab määrata asteroidi kiiruse, massi, läbimõõdu, langemisnurga ning kivimtüübi, millesse kraater tekib.

Oletame, et kilomeetrise läbimõõduga raudmeteoriit siseneb Maa atmosfääri kiirusel 20 km/s ning langeb maapinna poole 45-kraadise nurga all ja tabab Tallinna kesklinna. Mis juhtub?

Meteoriit laguneks atmosfääris tükkideks, kuid suure kiiruse tõttu tuleks ta sellest praktiliselt ilma aeglustamata ühe raksuga läbi. Tekkinud plahvatuse käigus eralduks 5,24 korda 10 astmes 20 džauli energiat. Võrreldava plahvatuse korraldamiseks oleks vaja üle saja tuhande megatonni trotüüli.

Maailmale tervikuna ei oleks mõju pikas perspektiivis väga suur, kuid Eestile on tegemist totaalse katastroofiga. Tallinna asemel haigutaks 19-kilomeetrise läbimõõduga ning umbes seitsme kilomeetri sügavune plahvatuskraater.

Plahvatuse tagajärjel tekib 13-kilomeetrise läbimõõduga tulekera, mis püsiks üle kolme minuti. Tallinnast umbes 185 kilomeetri kaugusel Tartus saaksid inimesed kolmanda astme põletushaavu, ajalehepaber ning isegi muru ja lehtpuud süttiksid. Lisaks põhjustab plahvatus 8-magnituudise maavärina Richteri skaalal, mis Tartuni jõuaks 36 sekundit peale kokkupõrget. Tekkinud maavärin on piisavalt võimas, et suur osa linnast maatasa teha.

Lisaks tulele ja maavärinale aitab totaalset hävingut kindlustada umbes kümme minutit peale plahvatust kohale jõudev lööklaine, mille väljenduseks on tuul, mis puhub umbes sada meetrit sekundis.

Terves Tartu linnas poleks ühtegi terveks jäänud hoonet. Püsti on vaid mõned üksikud räsitud puud ning kõikjal möllaks tulekahju. Stockholm, Helsingi ja Peterburi saavad aga lisaks eelmainitule tunda hävitavat tsunamit. Plahvatuskohalt minema löödud vesi tulvab kiirelt Tallinna poole tagasi ning lööb tekkima hakanud ringvalli augud, mille tagajärjel tekiks Tallinna kohale sügav merelaht. Ringvalli jäänustest moodustuksid aga Naissaare ja Aegna asemel uued meresaared.

05.04.2010 12:04
august sügavast

Tore lugu, aga mis jutt see on, et viie kuni kümne meetri suurused taevakehade, mille Maale langemisel tekkiv plahvatus on võrreldav Hiroshimale heidetud tuumapommi plahvatuses vabanenud energiaga (võrdne umbes 15 000 tonni trotüüli plahvatusjõuga) ei avalda Maale ja selle elustikule tervikuna mingit mõju? Liiati kui nende Maale langemise sagedus on nii tihe! Nimetet tuumapommi plahvatuses ja selle tagajärjel hukkus sadu-tuhandeid inimesi ja muud floorat ja faunat ning nüüd ühtäkki vähemasti sama suurusjärgu iga-aastased plahvatused ei avalda loodusele mingit mõju? Pehmelt öeldes imelik.

Lisa kommentaar
06.10.2010 13:42
Valdemar

Jah, mind pani ka see Hiroshima-näide, mis siis ometigi mingit mõju ei avaldagi, imestama. Kui juba on teadusuudis/ teaudusuuringul põhinev tekst, siis peaks nähtuse loogika olema mõistlikult avatud ja arusaadav.

Lisa kommentaar
08.11.2011 20:58
eelmistele

mis te arvate, mis vahe on maapinna lähedal toimunud plahvatuse ja kõrgel atmosfääri ülakihtides toimuva plahvatuse vahel?

Lisa kommentaar
20.02.2013 07:31
Pärnusse

oleks sellist vaja. Saaks hea sügava sadama, muidu süvenda ja süvenda

Lisa kommentaar

 

ESA/Rosetta/NAVCAM 11.12.2014 14:30

Kuidas vesi Maale jõudis?

Komeedi ümber tiirleva Rosetta kogutud andmed tekitavad astronoomides nõutust.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

16.10.2014 19:05

Merkuuri polaaraladel on jääd

Planeedi varjulistes kraatrites peituv jää võib olla tekkinud üsna hiljuti.

26.09.2014 13:15

Maakera vesi on vanem kui Päike (4)

Osa Päikesesüsteemi veest pärineb tähtedevahelisest ruumist.

08.09.2014 16:28

Kas Europal liiguvad laamad?

Jupiteri kaaslase pind võib sarnaneda Maaga.

31.07.2014 22:41

NASA marsikulgur püstitas rekordi

Kümne aastaga on Opportunity Marsil läbinud üle 40 kilomeetri.

21.07.2014 17:05

Kuidas tekkis Vesta?

Marsi ja Jupiteri vahel asuva taevakeha uurimine sunnib täpsustama planeetide tekkimise teooriat.

15.07.2014 14:26

Kuidas tekib kosmiline tolm?

Väga Suur Teleskoop jälgis supernoovaplahvatust ja kosmosetolmu teket.

01.07.2014 20:47

Kosmosejaam Cassini – kümme aastat Saturni orbiidil

Uurimisjaam on planeedist ja selle arvukatest kaaslastest teinud ligi 330 000 fotot.

16.06.2014 14:46

Jupiter aitab elu otsida

Jupiteri kaaslase Europa jäise pinna alla on peidus meri. Selle uurimiseks loodetakse kasutada emaplaneedi raadiokiirgust.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

05.06.2014 18:08

Leiti kauaotsitud haruldane hübriidtäht

Tavatut tüüpi taevakeha olemasolu ennustasid astrofüüsikud juba 40 aastat tagasi.

02.06.2014 17:27

Kui levinud on süsinikurikkad planeedid?

Paljud väljaspool Päikesesüsteemi asuvad planeedid võivad sisaldada grafiiti ja teemante.

22.05.2014 18:47

Päikesele sarnanevad tähed õgivad planeete

Keemiline koostis reedab tähe elukombed.

16.05.2014 07:25

Jupiteri Suur Punane Laik kahaneb

Planeedi pinnal möllav kuulus antitsüklon muutub aina pisemaks.

NASA/JPL-Caltech/ESA 09.12.2014 16:12

Iidsel Marsil laiusid järved (2)

Gale´i kraatris leidus minevikus vett, kinnitasid Curiosity andmeid analüüsinud NASA teadlased.

13.11.2014 12:27

Philae on komeedi pinnal

Uusimate andmete põhjal tegi kosmoserobot kokku kolm maandumist.

30.09.2014 14:28

Tavatu täht kosmoseteleskoobi vaateväljas

Hubble´i kosmoseteleskoop pildistas Linnutee üht eredaimat tähte.

11.09.2014 21:45

Maapealne teleskoop vaatab naabergalaktikasse

Euroopa lõunaobservatooriumi teadlased uurivad vanade tähtede koostist.

28.08.2014 13:39

Jäise tähe ümber on maise koostisega pilved

Külma pruuni kääbuse pilved sisaldavad jäätunud vett.

22.07.2014 14:20

Miks Nõukogude kosmonaudid Kuule ei lennanud? (9)

Oluline oli olla esimene – esimest korda kosmoses, esimesena Kuul.

20.07.2014 20:00

45 aastat tagasi jõudis esimene inimene Kuule (1)

20. juulil 1969 astus Neil Armstrong Kuu pinnale.

04.07.2014 13:06

Planeedikütid maadlevad mõõtmisvigadega

Neli aastat tagasi avastatud elukõlbulikku planeeti ei pruugi olemas olla.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

11.06.2014 15:32

Maa ja Kuu osutusid 60 miljonit aastat vanemaks

Geoloogid nihutasid Kuu tekke aja varasemaks.

06.06.2014 14:41

Kas Kuu tekkis planeetide kokkupõrkel?

Kuult toodud kivimiproovid vihjavad ürg-Maaga kokku põrganud planeedile.

04.06.2014 13:15

Foto: Kosmoseteleskoop Hubble´i värvikaim võte meie universumist

Kosmoseteleskoop piilus galaktikate teismeikka.

26.05.2014 10:33

Kuidas tekkis Tšeljabinski meteoor? (1)

Venemaa kohal plahvatanud kivitükk tekkis asteroidide kokkupõrkel.

20.05.2014 15:07

Kas mikroobid sattusid Curiosity kukil Marsile?

Batsillid sõidavad kosmoselaeva küljes jänest.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus