2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kosmosesse rongiga?
17.03.2012 12:01

Kosmosesse rongiga?

Novaator
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (0)

"Võimalik, et me lendame juba 40 aasta pärast teistele planeetidele," pakub Mart Noorma, Tartu ülikooli füüsika instituudi kosmose- ja militaartehnoloogia töörühma juht. Lootust selleks annab osade teadlaste arvamus, et moodne tehnoloogia lubab peagi lennutada reisijaid ja kaupa kosmosesse magnetväljade väega, kirjutas Õhtuleht.

Plaani, kuidas end raketiga Maa külgetõmbejõust lahti rebida ja kosmosesse kihutada, sõnastas Konstantin Tsiolkovski juba 1883. aastal. 20 aastat hiljem tõestas hellitavalt kosmonautika isaks hüütav Tsiolkovski oma rehkendustega, et tema mõtet saab huvi korral ka päriselus rakendada.

Kõik kosmo-, astro- ja taikonaudid on tähtede poole kihutanud Tsiolkovski nuputatud valemi järgi. Maa rüpest lahti rebimiseks vajaliku esimese kosmilise kiiruse (7,8 km/s) saavutamiseks kasutatakse siiani mitmeastmelist raketti: kui ühe astme mootor on oma kütusepaagid tilgatumaks põletanud, kukub ta koos nendega küljest ja raketi tagantkiirustamist jätkab järgmise astme mootor.

See meetod kujundab kosmosepileti hinna astronoomiliseks. Seetõttu pole mehitatud kosmosemissioonid viimasel ajal enam teab kui populaarsed ning palehigis otsitakse võimalusi soodsamalt taevasse saada.

„Praegu on kasutuses üks rahvusvaheline kosmosejaam ja sinnagi pääseb ainult Vene rakettidega. Ameeriklastel korralikku raketti pole, nad alles planeerivad uut ja võimsamat,“ valgustab olukorda orbiidil astronoom Tõnu Viik.

1600 km pikkune kosmosetunnel

Kui John Hopkinsi ülikooli rakendusfüüsika labori teadlaste hinnangud peavad paika, võib kosmosesse kargamine muutuda lähikümnendeil kiiremaks, lihtsamaks ja suurusjärkudes odavamaks.

See pole mingi uudis, et magnetväljadega manipuleerides saab terveid ronge õhus hoida. Startrami-nimelise projektiga tegelevad teadlased arvavad, et inimkonna oskused lubavad juba lähikümnendeil ehitada süsteemi, mis lennutab süstiku kosmosesse magnetvälja toel.

Plaan on järgmine. Maapinnal asuv hiiglaslik elektrijuht, sisuliselt suur ja jäme kaabel, kus liigub vool tugevusega 200 miljonit amprit, tekitab magnetvälja, mille abil lükatakse taeva poole vägev toru.

Rongitunnelit meenutav toru peaks olema 1600 (üks tuhat kuussada) kilomeetrit pikk ja tema ots ulatuma 19 kilomeetri kõrgusele. Hiidtoru paigalpüsimist julgestaksid trossid. Kogu konstruktsioon meenutab tagurpidi pööratud rippsilda: kui rippsillal ei lase trossid sillaosadel alla kukkuda, siis kosmosetunneli puhul takistavad trossid torul magnetvälja mõjul minema lendamast.

Tunneli sisse tekitatakse vaakum ja teine võimas elektrijuht loob magnetvälja, mis paneb liikuma bussi või trammivagunit meenutava süstiku.

Sarnaselt elektromagnet-levitatsiooni abil relsi kohal kihutavate rongidega ei puutuks ka süstik kosmosetoru sees nö seinte vastu, vaid hõljuks tunneli keskel. Teoreetiliselt peaks suutma magnetväli utsitada süstiku kiiruse suuremaks kui 30 000 kilomeetrit tunnis. See on orbiidile pääsemiseks igati piisav.

Vakantse 60 miljardi dollari olemasolul lubavad Startrami insenerid kosmosetunneli kokku klopsida ja süstikuliikluse käiku panna 20 aastaga.

Kui toru töös, maksaks kilogrammise objekti saatmine orbiidile 50 dollarit. Praeguse hinnakirja järgi kulub pagasi kosmosesse lennutamiseks 10 000 dollarit ja inimese taevasse transportimiseks koguni 100 000 dollarit ühe kilo kohta. Startrami pakutav kosmosepilet maksaks praeguste arvutuste kohaselt ühele inimesele ligikaudu 5000 dollarit.

Kas see mõte on ka päriselt elluviidav?

Astronoom Tõnu Viik tunnistab, et teoorias on plaan hiilgav ja labori tingimustes ka reaalselt töötav, aga õue tunnelit ehitama minnes sajab inseneridele kindlasti selga sadu probleeme.

Mart Noorma, tudengisatelliidi meeskonna eestvedaja, nimetab kohe paar kõige tõenäolisemat murekohta. "Kui panna näiteks 10-tonnine vagun mööda toru kihutama, võib see tuua kaasa nii tugeva vibratsiooni, et vajalikku kiirust ei saada lihtsalt kätte," analüüsib dotsent Noorma. „Teiseks – magnetväljaga tõstmist on praktiliselt teostatud ikkagi meetri skaalas. Selle projekti juures räägitakse 19 kilomeetrist.“

Lühidalt: pole vähimalgi määral võimalik täpselt ennustada, kas hiiglaslik magnetväli ka soovitud moel tööle hakkab. Või kui ohtlikuks võib kosmosetunnelit maa küljes hoidvatele trossidele muutuda tavaline tormiilm.

Ühes on Noorma aga kindel: samm haaval katsetada tuleb ka selle, esmapilgul ulmelise ideega. „Hull mõte võib ühel momendil osutuda tõsiseks revolutsiooniks,“ teab Noorma.

26.09.2012 07:29
ei ole teadlane

ja kui tekib voolukatkestus, siis toru lihtsalt kukub alla

Lisa kommentaar

 

ESA/Rosetta/NAVCAM 11.12.2014 14:30

Kuidas vesi Maale jõudis?

Komeedi ümber tiirleva Rosetta kogutud andmed tekitavad astronoomides nõutust.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

16.10.2014 19:05

Merkuuri polaaraladel on jääd

Planeedi varjulistes kraatrites peituv jää võib olla tekkinud üsna hiljuti.

26.09.2014 13:15

Maakera vesi on vanem kui Päike (4)

Osa Päikesesüsteemi veest pärineb tähtedevahelisest ruumist.

08.09.2014 16:28

Kas Europal liiguvad laamad?

Jupiteri kaaslase pind võib sarnaneda Maaga.

31.07.2014 22:41

NASA marsikulgur püstitas rekordi

Kümne aastaga on Opportunity Marsil läbinud üle 40 kilomeetri.

21.07.2014 17:05

Kuidas tekkis Vesta?

Marsi ja Jupiteri vahel asuva taevakeha uurimine sunnib täpsustama planeetide tekkimise teooriat.

15.07.2014 14:26

Kuidas tekib kosmiline tolm?

Väga Suur Teleskoop jälgis supernoovaplahvatust ja kosmosetolmu teket.

01.07.2014 20:47

Kosmosejaam Cassini – kümme aastat Saturni orbiidil

Uurimisjaam on planeedist ja selle arvukatest kaaslastest teinud ligi 330 000 fotot.

16.06.2014 14:46

Jupiter aitab elu otsida

Jupiteri kaaslase Europa jäise pinna alla on peidus meri. Selle uurimiseks loodetakse kasutada emaplaneedi raadiokiirgust.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

05.06.2014 18:08

Leiti kauaotsitud haruldane hübriidtäht

Tavatut tüüpi taevakeha olemasolu ennustasid astrofüüsikud juba 40 aastat tagasi.

02.06.2014 17:27

Kui levinud on süsinikurikkad planeedid?

Paljud väljaspool Päikesesüsteemi asuvad planeedid võivad sisaldada grafiiti ja teemante.

22.05.2014 18:47

Päikesele sarnanevad tähed õgivad planeete

Keemiline koostis reedab tähe elukombed.

16.05.2014 07:25

Jupiteri Suur Punane Laik kahaneb

Planeedi pinnal möllav kuulus antitsüklon muutub aina pisemaks.

NASA/JPL-Caltech/ESA 09.12.2014 16:12

Iidsel Marsil laiusid järved (2)

Gale´i kraatris leidus minevikus vett, kinnitasid Curiosity andmeid analüüsinud NASA teadlased.

13.11.2014 12:27

Philae on komeedi pinnal

Uusimate andmete põhjal tegi kosmoserobot kokku kolm maandumist.

30.09.2014 14:28

Tavatu täht kosmoseteleskoobi vaateväljas

Hubble´i kosmoseteleskoop pildistas Linnutee üht eredaimat tähte.

11.09.2014 21:45

Maapealne teleskoop vaatab naabergalaktikasse

Euroopa lõunaobservatooriumi teadlased uurivad vanade tähtede koostist.

28.08.2014 13:39

Jäise tähe ümber on maise koostisega pilved

Külma pruuni kääbuse pilved sisaldavad jäätunud vett.

22.07.2014 14:20

Miks Nõukogude kosmonaudid Kuule ei lennanud? (9)

Oluline oli olla esimene – esimest korda kosmoses, esimesena Kuul.

20.07.2014 20:00

45 aastat tagasi jõudis esimene inimene Kuule (1)

20. juulil 1969 astus Neil Armstrong Kuu pinnale.

04.07.2014 13:06

Planeedikütid maadlevad mõõtmisvigadega

Neli aastat tagasi avastatud elukõlbulikku planeeti ei pruugi olemas olla.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

11.06.2014 15:32

Maa ja Kuu osutusid 60 miljonit aastat vanemaks

Geoloogid nihutasid Kuu tekke aja varasemaks.

06.06.2014 14:41

Kas Kuu tekkis planeetide kokkupõrkel?

Kuult toodud kivimiproovid vihjavad ürg-Maaga kokku põrganud planeedile.

04.06.2014 13:15

Foto: Kosmoseteleskoop Hubble´i värvikaim võte meie universumist

Kosmoseteleskoop piilus galaktikate teismeikka.

26.05.2014 10:33

Kuidas tekkis Tšeljabinski meteoor? (1)

Venemaa kohal plahvatanud kivitükk tekkis asteroidide kokkupõrkel.

20.05.2014 15:07

Kas mikroobid sattusid Curiosity kukil Marsile?

Batsillid sõidavad kosmoselaeva küljes jänest.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus