2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Jaapanlaste asteroidikütt jõuab koju
11.06.2010 16:03

Jaapanlaste asteroidikütt jõuab koju

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

Pühapäeva õhtul jõuab Maale tagasi Jaapani kosmosesond Hayabusa, mis seitse aastat kestnud ja viie miljardi kilomeetri pikkuselt teekonnalt toob loodetavasti kaasa huvitavat materjali liikuvalt asteroidilt.

Hayabusa on oma esialgsest graafikust maas kolm aastat ning on olnud hädas mitmete tehniliste probleemidega. Siiski on teadlased sellega sidunud suuri lootusi. „Hayabusa on esimene kosmosemissioon, mis on asteroidiga füüsilises kontaktis olnud ja tagasi Maale pöördub,“ ütles NASA Hayabusa projekti juht Tommy Thompson uudisteagentuurile AFP.

Hayabusa, mis tähendab jaapani keeles rabapistrikku, lahvatab Austraalia kohal tulekeraks, olles eelnevalt välja visanud kanistri, mis peaks vastu pidama kõrgematele temperatuuridele kui Päikese pind. Kanister laskub plaani kohaselt langevarju abil Maale.

Kosmosesond saadeti teele 2003. aasta maikuus. Tema sihtpunktiks oli Maast 300 miljoni kilomeetri kaugusel asuv kartulikujuline asteroid nimega Itokawa. Sondi ülesandeks oli koguda asteroidilt tolmuproove, mis annaksid seni kättesaamatut informatsiooni päikesesüsteemi väljakujunemise kohta.

"Hayabusa liigub Maa poole kiirusega, mis on võrreldav asteroidi liikumisega,“ ütles NASA teadlane Peter Jenniskens. „Kosmosesond laguneb paljudeks tükkideks ning on seega põhimõtteliselt nagu inimese tehtud meteoor.“

Jenniskens ja tema kolleegid vaatlevad 18-kilose kanistri sisenemist Maa atmosfääri kiirusega 1,93 kilomeetrit sekundis NASA lennuki pardalt 12 000 meetri kõrguselt.

Hayabusa oli maailma esimene kosmosesond, mis 2005. aasta septembris maandus ja kogus proove mõnelt muult taevakehalt kui Kuu. Paraku kahtleb Jaapani kosmoseagentuur JAXA, kas 40x20 cm suurune kanister tegelikult ka üldse midagi sisaldab, sest asteroidi pinnalt tolmu üles keerutama pidanud süsteem vedas alt.

NASA teadlane Michael Zolensky usub aga, et juba maandumisprotsessi enda käigus võis sond üles keerutada piisavalt tolmu proovi jaoks, kuigi ka tema arvates on proovi kogus tõenäoliselt alla grammi.

JAXA esialgsete andmete põhjal moodustus taevakeha, millest Itokawa asteroid eraldus, päikesesüsteemi algusaegadel.

Kui kanister Maale jõuab, toimetatakse see Austraaliast Tokyosse, kus see Jaapani, Austraalia ja USA teadlaste juuresolekul avatakse. JAXA-l on seejärel üks aasta aega proovide iseseisvaks analüüsimiseks, hiljem tuleb proove ja andmeid jagada ka teiste teadusasutustega.

Zolensky sõnul võib Itokawa kosmosetolm anda väärtuslikku infot Päikesesüsteemi arengu kohta, samuti aidata minimeerida asteroidide ja Maa kokkupõrkeohtu.

Hayabusa missioon puutus kokku mitmete tõsiste tehniliste probleemidega. Seitsme nädala jooksul kaotas sond ühenduse JAXA-ga, mistõttu tema tagasipöördumine Maale lükkus edasi kolme aasta võrra, kuni Maa ja asteroid jälle ühele joonele jõudsid.

 

ESA/Rosetta/NAVCAM 11.12.2014 14:30

Kuidas vesi Maale jõudis?

Komeedi ümber tiirleva Rosetta kogutud andmed tekitavad astronoomides nõutust.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

16.10.2014 19:05

Merkuuri polaaraladel on jääd

Planeedi varjulistes kraatrites peituv jää võib olla tekkinud üsna hiljuti.

26.09.2014 13:15

Maakera vesi on vanem kui Päike (4)

Osa Päikesesüsteemi veest pärineb tähtedevahelisest ruumist.

08.09.2014 16:28

Kas Europal liiguvad laamad?

Jupiteri kaaslase pind võib sarnaneda Maaga.

31.07.2014 22:41

NASA marsikulgur püstitas rekordi

Kümne aastaga on Opportunity Marsil läbinud üle 40 kilomeetri.

21.07.2014 17:05

Kuidas tekkis Vesta?

Marsi ja Jupiteri vahel asuva taevakeha uurimine sunnib täpsustama planeetide tekkimise teooriat.

15.07.2014 14:26

Kuidas tekib kosmiline tolm?

Väga Suur Teleskoop jälgis supernoovaplahvatust ja kosmosetolmu teket.

01.07.2014 20:47

Kosmosejaam Cassini – kümme aastat Saturni orbiidil

Uurimisjaam on planeedist ja selle arvukatest kaaslastest teinud ligi 330 000 fotot.

16.06.2014 14:46

Jupiter aitab elu otsida

Jupiteri kaaslase Europa jäise pinna alla on peidus meri. Selle uurimiseks loodetakse kasutada emaplaneedi raadiokiirgust.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

05.06.2014 18:08

Leiti kauaotsitud haruldane hübriidtäht

Tavatut tüüpi taevakeha olemasolu ennustasid astrofüüsikud juba 40 aastat tagasi.

02.06.2014 17:27

Kui levinud on süsinikurikkad planeedid?

Paljud väljaspool Päikesesüsteemi asuvad planeedid võivad sisaldada grafiiti ja teemante.

22.05.2014 18:47

Päikesele sarnanevad tähed õgivad planeete

Keemiline koostis reedab tähe elukombed.

16.05.2014 07:25

Jupiteri Suur Punane Laik kahaneb

Planeedi pinnal möllav kuulus antitsüklon muutub aina pisemaks.

NASA/JPL-Caltech/ESA 09.12.2014 16:12

Iidsel Marsil laiusid järved (2)

Gale´i kraatris leidus minevikus vett, kinnitasid Curiosity andmeid analüüsinud NASA teadlased.

13.11.2014 12:27

Philae on komeedi pinnal

Uusimate andmete põhjal tegi kosmoserobot kokku kolm maandumist.

30.09.2014 14:28

Tavatu täht kosmoseteleskoobi vaateväljas

Hubble´i kosmoseteleskoop pildistas Linnutee üht eredaimat tähte.

11.09.2014 21:45

Maapealne teleskoop vaatab naabergalaktikasse

Euroopa lõunaobservatooriumi teadlased uurivad vanade tähtede koostist.

28.08.2014 13:39

Jäise tähe ümber on maise koostisega pilved

Külma pruuni kääbuse pilved sisaldavad jäätunud vett.

22.07.2014 14:20

Miks Nõukogude kosmonaudid Kuule ei lennanud? (9)

Oluline oli olla esimene – esimest korda kosmoses, esimesena Kuul.

20.07.2014 20:00

45 aastat tagasi jõudis esimene inimene Kuule (1)

20. juulil 1969 astus Neil Armstrong Kuu pinnale.

04.07.2014 13:06

Planeedikütid maadlevad mõõtmisvigadega

Neli aastat tagasi avastatud elukõlbulikku planeeti ei pruugi olemas olla.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

11.06.2014 15:32

Maa ja Kuu osutusid 60 miljonit aastat vanemaks

Geoloogid nihutasid Kuu tekke aja varasemaks.

06.06.2014 14:41

Kas Kuu tekkis planeetide kokkupõrkel?

Kuult toodud kivimiproovid vihjavad ürg-Maaga kokku põrganud planeedile.

04.06.2014 13:15

Foto: Kosmoseteleskoop Hubble´i värvikaim võte meie universumist

Kosmoseteleskoop piilus galaktikate teismeikka.

26.05.2014 10:33

Kuidas tekkis Tšeljabinski meteoor? (1)

Venemaa kohal plahvatanud kivitükk tekkis asteroidide kokkupõrkel.

20.05.2014 15:07

Kas mikroobid sattusid Curiosity kukil Marsile?

Batsillid sõidavad kosmoselaeva küljes jänest.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus