2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Tammetüves peituv kliima
11.12.2013 11:38

Tammetüves peituv kliima

Mart Zirnask
Skype:
mart.zirnask@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

Geograaf Kristina Sohar lõi esimese Eesti minevikukliima mudeli, mis põhineb puu aastarõngastel.

Novembris kaitstud doktoritöös esitas Sohar esimese üle-eestilise kõiki järjestikuseid aastaid hõlmava tammerõngaste kronoloogia alates 1646. aastast. Ühtlasi leidis ta, et nende rõngaste laius võimaldab üsna rahuldavalt tuvastada äärmuslikke põua- ja vihma-aastaid oma siinsete kasvualade ajaloos.

"Kliima rekonstrueerimise osas on need Eestis alles esimesed katsetused," ütles Sohar. "Võib-olla siinne tamm selleks siiski väga hästi ei sobi. Tuleks proovida ka teisi puuliike, mille kasvu mõjutavad muud tegurid."

Minevikukliima analüüsimiseks otsitakse kooskõla puu aastarõngaste juurdekasvu ja neile vastava kalendriaasta ilmastikunäitajate muutumise vahel.

Sohari loodud mudelis seletasid tamme aastarõngaste laiused viiendiku suvisest sademete muutumisest – mis on märksa vähem kui varem Lääne-Euroopas kirjeldatud 50% variatiivsus. Ent ajalooallikates välja toodud põua- või äärmuslikult suurte sademetega aastad langesid suures osas kokku vastavalt erakordselt kitsaste või laiade aastarõngastega.

"Ilmastikuandmed, mida kasutame, on kuu täpsusega – aga looduses võib puu alles kuu viimases kolmandikus kasvama hakata," räägib Sohar. "Võib-olla peaks kliima andmeid veel detailsemalt vaatama."

Sarnase kliimaga aladel kasvavad liigikaaslastest puud ühesuguses tempos. Nende juurdekasvumuster on ilmekam just levila piiril, elutegevust piiravate faktorite läheduses, kus pole võimalik olla n-ö mõnulev puu. Lõuna-Soomes ja Eestis on tamme Euroopa levila põhjapiir, ning Sohari enam kui 700 puursüdamikku hõlmanud analüüs näitas meie alade tammede sarnasust Soome, Läti, Leedu ja mõneti ka Põhja-Poola tammedega. Ehk need Läänemere idakalda alad on tammede jaoks tõepoolest ühise kasvukliimaga piirkond.

Puuliigi tervikliku kronoloogia loomine võtab aastakümneid: see tähendab nii kasvava kui ehituspuidu uurimist ning ka koostööd geoloogidega setetes leiduva puidu vanuse hindamisel.

"Pole nii, et ühe suvega võtame proovid ja ongi käes," räägib Sohar. "See, et Eesti männikronoloogia on 12. sajandi algusesse saanud, on suur töö minu juhendaja ja teiste poolt."

Sohari juhendaja Alar Läänelaid alustas männipuidu dateerimisega 70ndate lõpul, mõned aastad hiljem arhitekt Kalvi Aluve katsetustest Lääne-Eesti ajalooliste hoonete vanuse määramisel.

Et praeguse Eesti tammekronoloogiaga ajas kaugemale minna, tuleks leida 17. või 18. sajandist pärinevat siinsete alade ehitustamme, räägib Sohar.

"See on Eesti osas üks minu eesmärke," ütleb ta. "Aga eks annan aru, et siin on ehituspuit olnud okaspuit, tamme me ehituskonstruktsioonidest naljalt ei leia."

Euroopa vanim on Hohenheimi kronoloogia, mis hõlmab Lõuna-Saksamaad ja ulatub enam kui 12 000 aasta taha.

Kasvavate puude puhul on puursüdamiku võtmise aeg teada, ja seega on teada ka viimase aastarõnga vastavus kalendriaastale.

Hoonest leitud puitu tuleb aastarõngaste sik-sakilise laiusgraafiku põhjal (Sohar ütleb "triipkood") hakata mustrina varasemasse kronoloogiasse sobitama. Kui rõngad hõlmavad 100-200 aastat, saab puutüki vanuse üheselt paika panna, ent statistiliselt julge järelduse tegemiseks peaks need varasema kronoloogiaga kattuma umbes 70 aasta ulatuses.

Tammepuidu välimine, heledam ja elus osa – maltspuit – on ehituspuidult tavaliselt eemaldatud. Seetõttu on täpsemaks dateerimiseks tarvis teada maltspuidu oletatavat laiust.

Sohari analüüs ja proovid näitasid esmakordselt, et Soomes ja Baltimaades on tammedel maltspuitu 95% juhtudel 6-19 aastarõngast. Poolas kuni 24, Lääne-Euroopas aga kuni 60. Ehk: Euroopas itta liikudes maltspuidu hulk väheneb.

Selle põhjused ei ole praegu väga selged; küll võib üheks mõjutajaks olla kliima, mis muutub Euroopas läänest itta liikudes merelisest mandrilisemaks.

"Mind väga huvitaks näiteks Valgevene tammed – et kas seal on maltspuitu vähem või tuleb juba ette mingi füsioloogiline piir. Mingi miinimum, mida puul elutegevuseks vaja on," räägib Sohar.

Tammed domineerivad praegu vaid 0,3 protsendil Eesti ja ka Läti metsaaladest. Leedus ja iseäranis Poolas on neid mõnevõrra rohkem.

Viljakatel muldadel kasvanud tammikud olid ühed esimesed, mis põllumajanduse tulekuga lagedaks tehti. Nüüd ongi tammed kohastunud ka viletsamate tingimustega.

Hoogsalt langetati tammesid sõjalaevade tarbeks ning alates 13. sajandist laevatati Läänemere idakalda tammepuitu Gdanski, Klaipeda, Riia ja teiste sadamate kaudu Lääne-Euroopasse. 17.-18. sajandi Narva oli väravaks, mille kaudu jõudis Euroopasse Venemaa puit, sealhulgas väiksemates kogustes ka tammepuit.

"Kui praegu mõtleme meie tammedele, siis kangastuvad ikkagi üksildased jändrikud, mitte pikkade sirgete tüvedega tammikud. Tammikuid ekspluateeriti ajalooliselt üle, aga juba varem oli jahenenud ka kliima, mis sobis rohkem peale tungivale kuusele. Tamme levila on vähenenud – aga see pole olnud ainult inimtegevuse laastav mõju, vaid ka looduse loomulik käik.”

Ajaloolised arengud on Sohari jaoks põnevad – aga ka olulised teada, et leida ehitus- või maalipuidu hindamisel õige võrdluskronoloogia. Nii kasutatakse Lääne-Euroopa ehituskonstruktsioonide või tahvelmaalide vanuse hindamisel referentsina sageli just Baltikumi, Valgevene või Poola puitu.

Sohari doktoritöö oponent, Poola Nicolaus Copernicuse ülikooli professor ja Ühendriikide Arizona ülikooli dotsent Tomasz Ważny tõi kaitsmisele kaasa fotosid tahvelmaalist: teada oli kunstnik ja tema surma-aasta, aga puutahvli hiliseim säilinud aastarõngas (lülipuit) jäi vaid viis aastat sellest varasemaks. Ehk, koos maltspuiduga võis tegemist olla puiduga, mis kasvas veel ka pärast kunstniku surma, ja töö seega võimalik võltsing.

See on üks näide maltspuidu uurimise tarvilikkusest – ja iseäranis uutest hinnangutest meie piirkonnas, kust puitu sajandeid tagasi välja viidi.

Kunstiväärtuste dateerimine võib samas olla "delikaatne teema", ütleb Sohar.

Esiteks, näiteks hoonetele jätab puursüdamiku võtmine alati jälje. Seda võib ja saab eraldi eksponeerida, ent sageli soovitakse siiski ka ära peita. Samamoodi on maalide või muusikainstrumentidega, mida tuleb vajadusel lihtsalt mikroskoobi all läbi laki uurida.

"Et rõngaid näeksime, peame tavajuhul ikkagi millimeetrikese puidukihti välja puhastama," räägib Sohar. "Öeldakse ka, et no damage, no dating. Aga eks tellijad ja restauraatorid on järjest teadlikumad."

Teiseks, kui uuritud puidule võrdluskronoloogiat ei leita, siis dateerida ei saa. "Seda peab tellijatele ikka meelde tuletama. Tulemust ei pruugi tulla."

Eesti muuseumides tammetahvlitel maale küll leidub, ent dateeritud on neid seni üsna vähe. Samuti pole senised leiud maalitud Eesti tamme peale (ent puit on siiski Ida-Euroopa päritolu).

Artikkel ilmus täispikkuses ajakirjas Universitas Tartuensis.

 

Jüri Kamenik 21.11.2014 18:35

Hilise lumetuleku rekord jäi löömata

Pärnus sadas täna maha esimene lumi. Aegamisi kattub kogu Eesti valge vaibaga.

Wikimedia Commons 19.06.2014 17:07

Kuidas vähendada lennukijälgede kliimamõju? (4)

Inimtekkeliste pilvede tekkimist saab vältida.

19.05.2014 11:40

Saurused hukutanud asteroid tõigi aastakümnete pikkuse talve

Lühiajaline kliimamuutus salvestus ürgbakterite kestadesse.

23.04.2014 16:48

Gröönimaa oli kunagi tõepoolest roheline

Kolm miljoni aasta eest haljendas maailma suurimal saarel metsatundra.

01.04.2014 18:05

Mis põhjustas maakera suurima väljasuremislaine? (1)

Kas põhjuseks olid mikroobid? 250 miljonit aastat tagasi kadus ligi 90 protsenti Maal elanud liikidest.

11.12.2013 11:38

Tammetüves peituv kliima

Geograaf Kristina Sohar lõi esimese Eesti minevikukliima mudeli, mis põhineb puu aastarõngastel.

06.11.2013 12:00

Maakera vanim jää ootab avastamist

Antarktika 1,5 miljoni aasta vanuses jääkihis võib peituda iidseid õhumullikesi, mis annavad aimu tolleaegsest Maa atmosfäärist.

12.08.2013 15:29

Gröönimaa jääkate sulab ka altpoolt

Maa vahevööst eralduv soojus kahandab maailma suurima saare jääkilpi.

20.06.2013 15:12

Fotod: Miks on lennuki ees vari? (1)

Lennuki ees paistab vari. Kuidas see tekkis?

10.06.2013 09:30

Mida mõõdab Soome kohal tiirutav tsepeliin? (2)

Tartu Ülikooli teadlaste aparaat tiirutab õhulaeva pardal Soome kohal.

15.04.2013 10:28

Lugeja küsimus: Mis on pildil? (4)

Veider nähtus päikese ümber?

13.03.2013 19:41

Kuidas kliima põtru mõjutab?

Kas põtradele meeldivad rohkem soojad või külmad talved?

06.02.2013 12:54

Mobiilimastid mõõdavad sademeid (1)

Mobiilivõrgu signaalide abil saab mõõta sademete hulka ning jälgida nende levikut.

19.12.2012 15:56

Arktilised tormid mõjutavad ilma kogu maakeral (2)

Polaarorkaanid muudavad ilma soojemaks.

02.08.2012 16:24

Kuidas lõhnab äikesetorm?

Neil, kes väidavad end tundvat läheneva vihma lõhna, on õigus.

17.07.2012 14:05

Mis piirab ahmi levikut?

Haruldane kiskja vajab toiduvarude hoidmiseks looduslikku külmkappi.

NASA/Kathryn Hansen 23.05.2014 14:03

Arktika jääs peitub miljardeid tillukesi plastitükke

Polaaralade jää sulamisel võivad tekkida uued prügisaared.

15.05.2014 13:46

Kas äike ja Päike on seotud?

Päikeselt pärit laetud osakesed tekitavad Maa atmosfääris äikest.

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

08.01.2014 14:19

Külma sõja tuumakatsetuste saaste hõljub endiselt meie peade kohal

Atmosfääri ülakihtides leidub poole sajandi tagustel tuumakatsetustel tekkinud plutooniumi.

28.11.2013 15:27

Saastunud õhk toob kaasa äikesetormid (1)

Õhureostus pikendab äikesepilvede eluiga.

01.10.2013 14:45

Mis saab kliimast?

Värske raport võtab kliimamuutuste osas sõnastust pehmemaks.

09.07.2013 14:44

Vihmaussid aitavad muistset kliimat uurida

Usside lubjanäärmete eritised talletavad pinnase temperatuuri.

20.06.2013 12:14

Miks piim äikese ajal kiirelt hapuks läheb? (3)

Kui ikka läheb.

14.05.2013 21:03

Inimene mõjutab pilvede tekkimist

Kiudpilved moodustuvad tolmu ja metalliosakeste ümber.

28.03.2013 17:43

Satelliidifoto: karge Läänemeri (4)

NASA Terra satelliidi tehtud pildil on näha, et Läänemere maades võimutseb talv.

11.02.2013 16:29

Kas Maa osoonikiht taastub? (4)

Lõunapooluse kohal olev osooniauk on viimase kümnendi kõige väiksem, näitasid Euroopa kosmoseagentuuri ilmasatelliidi andmed.

27.12.2012 15:43

Hülged kliimamuutuste jalus (8)

Soojad talved jätavad Läänemere ja Kaspia mere viigrid plindrisse.

13.11.2012 11:42

Kliimamuutused jõuavad kosmosesse (6)

Süsihappegaasi hulga suurenemine Maa atmosfääri ülemistes kihtides mõjutab satelliite ja kosmoseprügi kuhjumist.

24.07.2012 11:01

Kuhu kadusid neandertallased? (2)

Inimesed tõrjusid nad välja.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus