2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Miks piim äikese ajal kiirelt hapuks läheb?
20.06.2013 12:14

Miks piim äikese ajal kiirelt hapuks läheb?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (3)
Samal teemal (1)

Lugeja Illari esitas järgmise küsimuse: “Käes on aktiivne äikesevihma ja müristamise periood, miks piim müristamise ajal kiirelt hapuks läheb?”

Vastab Tartu Ülikooli füüsikainstituudi direktor Jaak Kikas:

“See on küsimus, mis tänavusel suhteliselt äikeselisel aastal on ka varem ette tulnud. Paraku puudub väidetavale seosele äikese ja piima hapnemise vahel üheselt heakskiidetud selgitus. Enamgi veel - on alust kahelda, kas selline seos üldse eksisteerib. Tehke näiteks veebiotsing "thunder+ milk +curdle" ja uurige tulemusi.

Paraku puudub mul teave vastavate süstemaatiliste uuringute kohta. Üksikseikade põhjal (tõepoolest võib ju avastada piima hapnemise just pärast äikest) on aga raske midagi tõsikindlat väita.

Aga muidugi võiks mõni huviline läbi mõelda, kuidas vastavat katseseeriat korrektselt läbi viia - siin on palju veealuseid karisid! - ja ehk siis ka tulemustest Novaatorisse teada anda. Mingis mõttes analoogiana meenub "tormiklaasiks" nimetatud seade (otsige "storm glass"), mis samuti väidetavalt ilmaolude muutustele reageeris, aga mille konkreetsed tekkepõhjused on hämaraks jäänud.”

*

Täpselt sada aastat tagasi tegid Inglismaal D.G. Duffield ja J.A. Murray laboris katseid piimaga, mida hoiti toatemperatuuril. Ühe piimaanuma ümber tekitati elektrivälju, mis meenutavad olusid äikese ajal. Äikest matkiti laboris piimanõu ümbruses üheksa tunni jooksul.

Katseid varieeriti, muutes elektriväljade tugevust ja seda, kui palju õhku piimanõusse pääses. Võrdluseks oli teadlastel piimanõu, mida elektriväljad kindlasti mõjutada ei saanud. Tuli välja, et elektriväljade mõjualas olnud piim oli vähem happeline, kui piim, millele äikeselaadsed elektriväljad mõju avaldada ei saanud.

 Piima ajavad hapuks piimhappebakterid ning jahedatel temperatuuridel ei ole need bakterid eriti aktiivsed – see on ka põhjus, miks piim külmkapis päevi värske püsib. 

Kui temperatuur on üle 7 kraadi Celsiuse järgi, siis hakkavad bakterid paljunema, kuid kui temperatuur on tõusnud 50 kraadini Celsiuse järgi, siis ei suuda bakterid kuumuse tõttu enam ellu jääda.

Seega, kui piim on tõepoolest äikesehooajal hapuks läinud, siis tuleb pigem vastust otsida palavusest, tänu millele piima hapendavad bakterid saavad paljunemiseks hoogu juurde. 

Üks asi veel: kui äike piima tõepoolest hapuks ajaks, siis mõelgem lehmadele, kes on äikese ajal karjamaal ning kelle udaras piim äikese mõjul kiiresti tükiliseks tilgastuks.

Loe veel: Kus lööb Eestis kõige sagedamini välku?

21.06.2013 12:51
Jaan Jassimov

vanasti olla pandud isegi surnutele, äikese ajaks, metallist võrusid ja kettaid külge.

Lisa kommentaar
19.07.2014 17:38
Allan

Sõin hetk tagasi piimasuppi. Oli täiesti ok. Nüüd veerand tundi müristas kõvasti ja läksin teist kaussi võtma kui supp oli paks nagu puder..

Lisa kommentaar
27.05.2016 13:17
vaatleja

Samas võiks ju imestada,et miks lehmad sooja ilmaga udarad vastu maad lüpsile minnes kohe hapupiima ei anna! (celsius ju kindlalt üle 7!)

Lisa kommentaar

 

Jüri Kamenik 21.11.2014 18:35

Hilise lumetuleku rekord jäi löömata

Pärnus sadas täna maha esimene lumi. Aegamisi kattub kogu Eesti valge vaibaga.

Wikimedia Commons 19.06.2014 17:07

Kuidas vähendada lennukijälgede kliimamõju? (4)

Inimtekkeliste pilvede tekkimist saab vältida.

19.05.2014 11:40

Saurused hukutanud asteroid tõigi aastakümnete pikkuse talve

Lühiajaline kliimamuutus salvestus ürgbakterite kestadesse.

23.04.2014 16:48

Gröönimaa oli kunagi tõepoolest roheline

Kolm miljoni aasta eest haljendas maailma suurimal saarel metsatundra.

01.04.2014 18:05

Mis põhjustas maakera suurima väljasuremislaine? (1)

Kas põhjuseks olid mikroobid? 250 miljonit aastat tagasi kadus ligi 90 protsenti Maal elanud liikidest.

11.12.2013 11:38

Tammetüves peituv kliima

Geograaf Kristina Sohar lõi esimese Eesti minevikukliima mudeli, mis põhineb puu aastarõngastel.

06.11.2013 12:00

Maakera vanim jää ootab avastamist

Antarktika 1,5 miljoni aasta vanuses jääkihis võib peituda iidseid õhumullikesi, mis annavad aimu tolleaegsest Maa atmosfäärist.

12.08.2013 15:29

Gröönimaa jääkate sulab ka altpoolt

Maa vahevööst eralduv soojus kahandab maailma suurima saare jääkilpi.

20.06.2013 15:12

Fotod: Miks on lennuki ees vari? (1)

Lennuki ees paistab vari. Kuidas see tekkis?

10.06.2013 09:30

Mida mõõdab Soome kohal tiirutav tsepeliin? (2)

Tartu Ülikooli teadlaste aparaat tiirutab õhulaeva pardal Soome kohal.

15.04.2013 10:28

Lugeja küsimus: Mis on pildil? (4)

Veider nähtus päikese ümber?

13.03.2013 19:41

Kuidas kliima põtru mõjutab?

Kas põtradele meeldivad rohkem soojad või külmad talved?

06.02.2013 12:54

Mobiilimastid mõõdavad sademeid (1)

Mobiilivõrgu signaalide abil saab mõõta sademete hulka ning jälgida nende levikut.

19.12.2012 15:56

Arktilised tormid mõjutavad ilma kogu maakeral (2)

Polaarorkaanid muudavad ilma soojemaks.

02.08.2012 16:24

Kuidas lõhnab äikesetorm?

Neil, kes väidavad end tundvat läheneva vihma lõhna, on õigus.

17.07.2012 14:05

Mis piirab ahmi levikut?

Haruldane kiskja vajab toiduvarude hoidmiseks looduslikku külmkappi.

NASA/Kathryn Hansen 23.05.2014 14:03

Arktika jääs peitub miljardeid tillukesi plastitükke

Polaaralade jää sulamisel võivad tekkida uued prügisaared.

15.05.2014 13:46

Kas äike ja Päike on seotud?

Päikeselt pärit laetud osakesed tekitavad Maa atmosfääris äikest.

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

08.01.2014 14:19

Külma sõja tuumakatsetuste saaste hõljub endiselt meie peade kohal

Atmosfääri ülakihtides leidub poole sajandi tagustel tuumakatsetustel tekkinud plutooniumi.

28.11.2013 15:27

Saastunud õhk toob kaasa äikesetormid (1)

Õhureostus pikendab äikesepilvede eluiga.

01.10.2013 14:45

Mis saab kliimast?

Värske raport võtab kliimamuutuste osas sõnastust pehmemaks.

09.07.2013 14:44

Vihmaussid aitavad muistset kliimat uurida

Usside lubjanäärmete eritised talletavad pinnase temperatuuri.

20.06.2013 12:14

Miks piim äikese ajal kiirelt hapuks läheb? (3)

Kui ikka läheb.

14.05.2013 21:03

Inimene mõjutab pilvede tekkimist

Kiudpilved moodustuvad tolmu ja metalliosakeste ümber.

28.03.2013 17:43

Satelliidifoto: karge Läänemeri (4)

NASA Terra satelliidi tehtud pildil on näha, et Läänemere maades võimutseb talv.

11.02.2013 16:29

Kas Maa osoonikiht taastub? (4)

Lõunapooluse kohal olev osooniauk on viimase kümnendi kõige väiksem, näitasid Euroopa kosmoseagentuuri ilmasatelliidi andmed.

27.12.2012 15:43

Hülged kliimamuutuste jalus (8)

Soojad talved jätavad Läänemere ja Kaspia mere viigrid plindrisse.

13.11.2012 11:42

Kliimamuutused jõuavad kosmosesse (6)

Süsihappegaasi hulga suurenemine Maa atmosfääri ülemistes kihtides mõjutab satelliite ja kosmoseprügi kuhjumist.

24.07.2012 11:01

Kuhu kadusid neandertallased? (2)

Inimesed tõrjusid nad välja.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus