2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kuidas vähendada lennukijälgede kliimamõju?
19.06.2014 17:07

Kuidas vähendada lennukijälgede kliimamõju?

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (4)
Samal teemal (2)
Tagasi
Edasi

Lennukijäljed mõjutavad ilmastikku juba aastakümneid

Foto: Wikimedia Commons

Lennukijäljed mõjutavad ilmastikku juba aastakümneid. Hoolikalt lennukoridore plaanides saab kliimamõju vähendada, näitas Inglismaa Readingi ülikooli teadlaste uurimus.

Lennukijäljed ehk joonpilved koosnevad tibatillukestest jääkristallidest, mis tekivad lennuki heitgaasides oleva niiskuse kondenseerumisel. Need võivad püsida paarkümmend tundi.

Hiljutiste uurimuste kohaselt on kunstlikud pilved kliima soojenemises rohkem süüdi kui lennukite toodetav süsihappegaas.

Nimelt püüavad lennukijäljed lõksu osa Maalt tulevast infrapunakiirgusest ning muudavad nii ilma soojemaks.

Kui õnnestub kaardistada piirkonnad, kus tekib kõige rohkem lennukijälgi, võiks proovida lennuliiklust neilt aladelt eemale suunata.

Reeadingi ülikooli teadlase Emma Irvine´i arvutuste järgi mõjub see kliimale hästi isegi siis, kui lennuk lendab pisut kauem ning kulutab rohkem kütust ja toodab rohkem süsihappegaasi.

Uurija arvutas koos oma kaastöölistega välja, et tavaline Inglismaalt Hispaaniasse suunduv liinilend tekitab kokku umbes 20 kilomeetrit joonpilvi. Kui nende vältimiseks teha kuni 200 kilomeetri pikkune ring, siis kokkuvõttes selle reisi kliimamõju väheneb.

Lennukoridore analüüsides leidis Irvine, et Londonist New Yorki lennates saab lennukijälgi vältida, kui lennata kõigest 22 kilomeetrit tavapärasest rohkem.

Uurija sõnul on joonpilvede tekkimise ennustamiseks vaja teada, kui külm ja niiske on õhk. Ilmateenistused koguvad neid andmeid, kuid praegu pole veel täpselt teada, kui pikaks ajaks saab joonpilvede tekkimist ette ennustada.

Uurimus ilmus ajakirjas Environmental Research Letters.

20.06.2014 09:29
Tõnis

Minu arust päris jabur. Kui need pilvetriibud peegeldavad nii efektiivselt maalt tulevat infrapuna, siis peaks nad sama tegema ka päikeselt tuleva infrapunase kiirgusega.

Lisa kommentaar
20.06.2014 10:35
Veljo

Peegeldab muidugi mõlemalt poolt, aga vastavalt Päikese ja Maa pinnatemperatuuride erinevusele tuleb Päikeselt valdavalt UV ja nähtavat kiirgust ning Maalt infrapunast. (füüsikas siis Stefan-Boltzmanni ja Wieni nihkeseadus) Kasvuhooneefektilgi ju 2 poolt: 1) Päikeselt tulev nähtav kiirgus läbib atmosfääri ja umbes pool jõuab maapinnale ning 2) maapinnalt lähtuv soojuskiirgus peetakse kasvuhoonegaaside poolt kinni.
Ja inimene on otsustanud et kasvuhonnegaaside hulka atmosfääris tuleb kasvatada. Just otsustanud, sest fossiilkütuseid ei põleta mitte tulnukad vaid meie kõik autodes, elektrit kasutades jne. Elekter ju toodetakse valdavalt fossiilidest.

Lisa kommentaar
20.06.2014 10:43
Tõnis

Minu arusaamiste kohaselt on maalt kiirguv soojuskiirgus valdavalt just päikeselt pärit. See osa, mis ei ole päikeselt pärit või ei ole otseselt päikeselt pärit on kaduvväike.

Lisa kommentaar
28.06.2014 20:56
exubitoris

1. Hispaaniasse suunduv liinilend tekitab kokku umbes 20 kilomeetrit joonpilvi.

Ehk siis on tähtis pilve pikkus mitte pilve pindala. Ääretult loll argument.

2. Nimelt püüavad lennukijäljed lõksu osa Maalt tulevast infrapunakiirgusest ning muudavad nii ilma soojemaks.

Sama hästi võiks öelda, et ilm läheb soojemaks kuna inimesed kasutavad teleka pulte, öönägemisseadmeid, infrapuna saunu jne.

Resumee: Sama loll jutt nagu naiste saunas.

Lisa kommentaar

 

Jüri Kamenik 21.11.2014 18:35

Hilise lumetuleku rekord jäi löömata

Pärnus sadas täna maha esimene lumi. Aegamisi kattub kogu Eesti valge vaibaga.

Wikimedia Commons 19.06.2014 17:07

Kuidas vähendada lennukijälgede kliimamõju? (4)

Inimtekkeliste pilvede tekkimist saab vältida.

19.05.2014 11:40

Saurused hukutanud asteroid tõigi aastakümnete pikkuse talve

Lühiajaline kliimamuutus salvestus ürgbakterite kestadesse.

23.04.2014 16:48

Gröönimaa oli kunagi tõepoolest roheline

Kolm miljoni aasta eest haljendas maailma suurimal saarel metsatundra.

01.04.2014 18:05

Mis põhjustas maakera suurima väljasuremislaine? (1)

Kas põhjuseks olid mikroobid? 250 miljonit aastat tagasi kadus ligi 90 protsenti Maal elanud liikidest.

11.12.2013 11:38

Tammetüves peituv kliima

Geograaf Kristina Sohar lõi esimese Eesti minevikukliima mudeli, mis põhineb puu aastarõngastel.

06.11.2013 12:00

Maakera vanim jää ootab avastamist

Antarktika 1,5 miljoni aasta vanuses jääkihis võib peituda iidseid õhumullikesi, mis annavad aimu tolleaegsest Maa atmosfäärist.

12.08.2013 15:29

Gröönimaa jääkate sulab ka altpoolt

Maa vahevööst eralduv soojus kahandab maailma suurima saare jääkilpi.

20.06.2013 15:12

Fotod: Miks on lennuki ees vari? (1)

Lennuki ees paistab vari. Kuidas see tekkis?

10.06.2013 09:30

Mida mõõdab Soome kohal tiirutav tsepeliin? (2)

Tartu Ülikooli teadlaste aparaat tiirutab õhulaeva pardal Soome kohal.

15.04.2013 10:28

Lugeja küsimus: Mis on pildil? (4)

Veider nähtus päikese ümber?

13.03.2013 19:41

Kuidas kliima põtru mõjutab?

Kas põtradele meeldivad rohkem soojad või külmad talved?

06.02.2013 12:54

Mobiilimastid mõõdavad sademeid (1)

Mobiilivõrgu signaalide abil saab mõõta sademete hulka ning jälgida nende levikut.

19.12.2012 15:56

Arktilised tormid mõjutavad ilma kogu maakeral (2)

Polaarorkaanid muudavad ilma soojemaks.

02.08.2012 16:24

Kuidas lõhnab äikesetorm?

Neil, kes väidavad end tundvat läheneva vihma lõhna, on õigus.

17.07.2012 14:05

Mis piirab ahmi levikut?

Haruldane kiskja vajab toiduvarude hoidmiseks looduslikku külmkappi.

NASA/Kathryn Hansen 23.05.2014 14:03

Arktika jääs peitub miljardeid tillukesi plastitükke

Polaaralade jää sulamisel võivad tekkida uued prügisaared.

15.05.2014 13:46

Kas äike ja Päike on seotud?

Päikeselt pärit laetud osakesed tekitavad Maa atmosfääris äikest.

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

08.01.2014 14:19

Külma sõja tuumakatsetuste saaste hõljub endiselt meie peade kohal

Atmosfääri ülakihtides leidub poole sajandi tagustel tuumakatsetustel tekkinud plutooniumi.

28.11.2013 15:27

Saastunud õhk toob kaasa äikesetormid (1)

Õhureostus pikendab äikesepilvede eluiga.

01.10.2013 14:45

Mis saab kliimast?

Värske raport võtab kliimamuutuste osas sõnastust pehmemaks.

09.07.2013 14:44

Vihmaussid aitavad muistset kliimat uurida

Usside lubjanäärmete eritised talletavad pinnase temperatuuri.

20.06.2013 12:14

Miks piim äikese ajal kiirelt hapuks läheb? (3)

Kui ikka läheb.

14.05.2013 21:03

Inimene mõjutab pilvede tekkimist

Kiudpilved moodustuvad tolmu ja metalliosakeste ümber.

28.03.2013 17:43

Satelliidifoto: karge Läänemeri (4)

NASA Terra satelliidi tehtud pildil on näha, et Läänemere maades võimutseb talv.

11.02.2013 16:29

Kas Maa osoonikiht taastub? (4)

Lõunapooluse kohal olev osooniauk on viimase kümnendi kõige väiksem, näitasid Euroopa kosmoseagentuuri ilmasatelliidi andmed.

27.12.2012 15:43

Hülged kliimamuutuste jalus (8)

Soojad talved jätavad Läänemere ja Kaspia mere viigrid plindrisse.

13.11.2012 11:42

Kliimamuutused jõuavad kosmosesse (6)

Süsihappegaasi hulga suurenemine Maa atmosfääri ülemistes kihtides mõjutab satelliite ja kosmoseprügi kuhjumist.

24.07.2012 11:01

Kuhu kadusid neandertallased? (2)

Inimesed tõrjusid nad välja.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus