2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
17.05.2012 15:55

Kuidas mõjub soojenev kliima Eesti metsale?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (5)
Samal teemal (3)

Oodatud lopsakamate metsade asemel võivad vihmasemad ilmad ja suurenev õhuniiskus puude kasvu hoopis pidurdada.

Kui kliima soojenemist prognoosivad mudelid paika peavad, muutub Eestis õhk järgmise saja aasta jooksul tunduvalt niiskemaks: Atlandi ookeanilt jõuab siiakanti rohkem madalrõhkkondi ning need toovad kaasa rohkem sademeid. Lõuna-Euroopas seevastu muutub kliima oluliselt kuivemaks.

Tartu Ülikooli ökofüsioloogid uurisid, kuidas Eesti metsad kliimamuutustes toime tulevad. Lõuna-Eestis Järvselja katsealal kasvavaid kaski ja haabu vihmutati - matkides olukorda justkui sajaks iga päev vihma.

Eksperimenti alustades lootsid teadlased, et niiskemates tingimustes kaotavad puud vähem vett ja taimed saavad seetõttu lehtede õhulõhesid rohkem avada. Õhulõhed on tillukesed pilud lehe pinnal, läbi mille liiguvad veeaur ja süsihappegaas.

Nii peaks kiirenema süsihappegaasi voog lehtedesse ja ka fotosüntees, mille käigus taimed  päikesevalguse energiat kasutades süsihappegaasist suhkruid toodavad. Kui fotosüntees on kiirem, peaks puud kiiremini kasvama.

Kuid tulemus oli oodatust sootuks vastupidine. Vihmutust saanud puud kasvasid kolme aasta jooksul hoopis aeglasemalt kui need puud, mis kasvasid kõrvallapil looduslikes oludes.

Tartu Ülikooli ökofüsioloogia vanemteadur Anu Sõber ütles, et vihmutuse all kasvanud puude lehtedest oli aurumine suurema õhuniiskuse ja lehtede madalama temperatuuri tõttu väiksem, mis omakorda võis aeglustada seda, kuidas puud juurte abil pinnasest mineraalaineid omastasid.

“Vesi liigub mullast taime pideva vooluna nagu torus  – ülevalt aurab vesi välja, see tekitab veevoolu ka mullas ning see vool kannab ka mineraalained  juurte pinnale, kus need omastatakse,” ütles Sõber.

Lisaks oli niisutatud lehtede fotosüntees lehtede madalama temperatuuri ja väiksema lämmastikusisalduse tõttu pisut aeglasem.

Kui puud kasvasid aeglasemalt, siis rohi puude all kasvas pideva kastmise tulemusena palju lopsakamalt.

“Ilmselt taimekooslused hakkavad muutuma, kui kliima Eestis tulevikus niiskemaks muutub,” märkis Sõber.

Juba on Järvseljal alustatud järgmist eksperimenti, kus õhk puude ümber on lihtsalt väga niiske, kuid puulehti enam märjaks ei tehta. Selleks pihustatakse vett vihmutitest välja nii suure surve all, et sellest moodustub koheselt veeaur. “See matkib olukorda, kus õhumassid on väga niisked, aga otseselt vihma ei sajagi,” märkis Sõber.

20.05.2012 10:24
jan

Ma ei saa aru sellest kliima soojenemisest, tundub, et kliima ei soojene, aga sellest räägitakse palju ja selle hirmu sisendamisega inimestesse on võimalik hetkel palju raha teha

Lisa kommentaar
25.05.2012 12:03
vikat

...kas keegi on kontrollinud või on tingimusteta eeldatud et süsihappegaasi sisaldus on vihmutatud õhus sama mis kuivas...süsihappegaas teatavasti lahustub vees hästi ja vesi peseb selle lihtsalt maa peale kus siis rohi kasvab hästi...samuti võiks ju püstitada hüpoteesi et taimede sees liikuv vesi, mis toob toitaineid juurtest lehtedesse, muutub peale seda protsessi justnagu jääkaineks...kui vee eraldumisele taimest seada takistuseks suur õhuniiskus, siis ainevahetus aeglustubki...ja ongi kõik selge...

Lisa kommentaar
04.03.2016 13:44

aitäh informatsiooni eest

Ma ei saa aru sellest kliima soojenemisest, tundub, et kliima ei soojene, aga sellest räägitakse palju ja selle hirmu sisendamisega inimestesse on võimalik hetkel palju raha teha

Lisa kommentaar
04.03.2016 13:45

hämmastav artikkel

Ma ei saa aru sellest kliima soojenemisest, tundub, et kliima ei soojene, aga sellest räägitakse palju ja selle hirmu sisendamisega inimestesse on võimalik hetkel palju raha teha

Lisa kommentaar
04.03.2016 13:46

tänan teid selle kasulik artikkel

Lisa kommentaar

 

Jüri Kamenik 21.11.2014 18:35

Hilise lumetuleku rekord jäi löömata

Pärnus sadas täna maha esimene lumi. Aegamisi kattub kogu Eesti valge vaibaga.

Wikimedia Commons 19.06.2014 17:07

Kuidas vähendada lennukijälgede kliimamõju? (4)

Inimtekkeliste pilvede tekkimist saab vältida.

19.05.2014 11:40

Saurused hukutanud asteroid tõigi aastakümnete pikkuse talve

Lühiajaline kliimamuutus salvestus ürgbakterite kestadesse.

23.04.2014 16:48

Gröönimaa oli kunagi tõepoolest roheline

Kolm miljoni aasta eest haljendas maailma suurimal saarel metsatundra.

01.04.2014 18:05

Mis põhjustas maakera suurima väljasuremislaine? (1)

Kas põhjuseks olid mikroobid? 250 miljonit aastat tagasi kadus ligi 90 protsenti Maal elanud liikidest.

11.12.2013 11:38

Tammetüves peituv kliima

Geograaf Kristina Sohar lõi esimese Eesti minevikukliima mudeli, mis põhineb puu aastarõngastel.

06.11.2013 12:00

Maakera vanim jää ootab avastamist

Antarktika 1,5 miljoni aasta vanuses jääkihis võib peituda iidseid õhumullikesi, mis annavad aimu tolleaegsest Maa atmosfäärist.

12.08.2013 15:29

Gröönimaa jääkate sulab ka altpoolt

Maa vahevööst eralduv soojus kahandab maailma suurima saare jääkilpi.

20.06.2013 15:12

Fotod: Miks on lennuki ees vari? (1)

Lennuki ees paistab vari. Kuidas see tekkis?

10.06.2013 09:30

Mida mõõdab Soome kohal tiirutav tsepeliin? (2)

Tartu Ülikooli teadlaste aparaat tiirutab õhulaeva pardal Soome kohal.

15.04.2013 10:28

Lugeja küsimus: Mis on pildil? (4)

Veider nähtus päikese ümber?

13.03.2013 19:41

Kuidas kliima põtru mõjutab?

Kas põtradele meeldivad rohkem soojad või külmad talved?

06.02.2013 12:54

Mobiilimastid mõõdavad sademeid (1)

Mobiilivõrgu signaalide abil saab mõõta sademete hulka ning jälgida nende levikut.

19.12.2012 15:56

Arktilised tormid mõjutavad ilma kogu maakeral (2)

Polaarorkaanid muudavad ilma soojemaks.

02.08.2012 16:24

Kuidas lõhnab äikesetorm?

Neil, kes väidavad end tundvat läheneva vihma lõhna, on õigus.

17.07.2012 14:05

Mis piirab ahmi levikut?

Haruldane kiskja vajab toiduvarude hoidmiseks looduslikku külmkappi.

NASA/Kathryn Hansen 23.05.2014 14:03

Arktika jääs peitub miljardeid tillukesi plastitükke

Polaaralade jää sulamisel võivad tekkida uued prügisaared.

15.05.2014 13:46

Kas äike ja Päike on seotud?

Päikeselt pärit laetud osakesed tekitavad Maa atmosfääris äikest.

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

08.01.2014 14:19

Külma sõja tuumakatsetuste saaste hõljub endiselt meie peade kohal

Atmosfääri ülakihtides leidub poole sajandi tagustel tuumakatsetustel tekkinud plutooniumi.

28.11.2013 15:27

Saastunud õhk toob kaasa äikesetormid (1)

Õhureostus pikendab äikesepilvede eluiga.

01.10.2013 14:45

Mis saab kliimast?

Värske raport võtab kliimamuutuste osas sõnastust pehmemaks.

09.07.2013 14:44

Vihmaussid aitavad muistset kliimat uurida

Usside lubjanäärmete eritised talletavad pinnase temperatuuri.

20.06.2013 12:14

Miks piim äikese ajal kiirelt hapuks läheb? (3)

Kui ikka läheb.

14.05.2013 21:03

Inimene mõjutab pilvede tekkimist

Kiudpilved moodustuvad tolmu ja metalliosakeste ümber.

28.03.2013 17:43

Satelliidifoto: karge Läänemeri (4)

NASA Terra satelliidi tehtud pildil on näha, et Läänemere maades võimutseb talv.

11.02.2013 16:29

Kas Maa osoonikiht taastub? (4)

Lõunapooluse kohal olev osooniauk on viimase kümnendi kõige väiksem, näitasid Euroopa kosmoseagentuuri ilmasatelliidi andmed.

27.12.2012 15:43

Hülged kliimamuutuste jalus (8)

Soojad talved jätavad Läänemere ja Kaspia mere viigrid plindrisse.

13.11.2012 11:42

Kliimamuutused jõuavad kosmosesse (6)

Süsihappegaasi hulga suurenemine Maa atmosfääri ülemistes kihtides mõjutab satelliite ja kosmoseprügi kuhjumist.

24.07.2012 11:01

Kuhu kadusid neandertallased? (2)

Inimesed tõrjusid nad välja.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus