2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kas meri tõuseb 59 sentimeetrit või 25 meetrit?
27.08.2007 14:09

Kas meri tõuseb 59 sentimeetrit või 25 meetrit?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (3)

Kui kliima soojenemise vastu võitlev Al Gore ennustas, et maailmamerd võib sel sajandil oodata kuni kuuemeetrine veetaseme tõus, kutsusid kriitikud teda paanitsejaks.

ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) töös osalevad maailma tippteadlased. Paneel on ennustanud, et sel sajandil võib maailma meredes veetase tõusta 18-59 sentimeetrit.

Kuid NASA Goddardi instituudi kliimauuringute programmi juht ning Columbia ülikooli professor James Hansen väidab, et need ennustused lähevad puusse, järgmise saja aasta jooksul võib pooluste jääkuplite sulamine vee alla uputada linnu USAst Bangladeshini, kirjutas Globe And Mail.

"Kui me ei võta midagi ette kasvuhoonegaaside emissiooni kärpimiseks, siis on garanteeritud maailmamere taseme tõus mitme meetri võrra."

Hansen avaldas artikli Briti teadusajakirjas Philosophical Transactions of The Royal Society. Alust oma väite kinnituseks leidsid Hansen koos kolleegidega jää- ja kivimiproovidest ning merepõhja analüüsist. Antarktika ja Gröönimaa jääkuplite sulamisega võib lähisajandeil kaasneda meretaseme tõus kuni 25 meetrit. Nii kõrgelt loksus maailmameri kolm miljonit aastat tagasi.

Oma ennustuse tõestuseks toob ta järgmised argumendid: esiteks toob atmosfääri soojenemine kaasa polaarliustike sulamise, aga nad ei sula ühtlaselt, vaid sulamine hoogustub sajandi teisel poolel tuntavalt. Protsess võib kujuneda nii hoogsaks, et poolustelt võib jää hoopis kaduda.

Jää ja lumi peegeldavad päikesevalgust tagasi ning hoiavad seega ära maakera soojenemise. Kui aga temperatuur planeedil tõuseb ning polaarjää hakkab sulama (seda on mõlemal poolusel juba täheldatud), jääb järele vähem jääd, mis päikest tagasi peegeldaks. Selle asemel leidub rohkem vett, kuhu päikesekiired neelduvad.

Lõpptulemusena muutub planeet soojemaks ning see kiirendab jää sulamist veelgi. Seda nimetab Hansen positiivse tagasiside efektiks.

Inimese poolt atmosfääri paisatud kasvuhoonegaasidele lisanduvad ka loodusest eralduvad kasvuhoonegaasid, näiteks igikeltsa sulamisel vabaneb metaan. See võib omakorda kliima soojenemisele hoogu anda.

Sulavesi imbub kaljudeni, mille peal jäälaamad lebavad, see suurendab veelgi jääkuplite ebastabiilsust ning kokkuvõttes kiirendab omakorda sulamist.

Millest siiski nii radikaalsed erinevused IPCC ja Hanseni ennustuste vahel? IPCC viimases raportis ei olnud kasutatud Gröönimaa igijää sulamise kohta kogutud andmeid, samuti ei olnud selles arvestatud positiivse tagasiside efekti. "IPCC raportite läbivaatamisprotsess on kohmakas, seetõttu jäetakse välja värskeim info," ütles Hansen. "See toob vigu sisse."

Toronto ülikooli füüsik Richard Peltier, kes töötab matemaatiliste mudelitega, mille abil ta üritab seletada sulamis- ja külmumisprotsesse Gröönimaal ning on teinud kaastööd ka IPCCle, väidab, et IPCC oletused kipuvad olema ülikonservatiivsed.

Tema sõnul ei saa Hanseni põhiväiteid ümber lükata, sest liustike moodustumist kirjeldavad matemaatilised mudelid ei sisalda infot selle kohta, kui kiiresti liustikud kliima soojenemisele reageerivad. Selleks on vaja mudelit, mis võtaks arvesse kõiki füüsikalisi protsesse, aga sellist pole."

Siiski ei usu Peltier, et jäämütsid sulavad nii kiiresti, nagu Hansen väidab. "Pole teada, mis on tulevikul varuks. Mina ei suuda ennustada, kui kiiresti jää sulab, aga seda ei suuda ka tema."

Teised teadlased suhtuvad Hanseni ennustustesse veelgi suuremate kahtlustega. Victoria ülikooli teadlane Andrew Weaver, kes uurib poolustel asuvate liustike dünaamikat ning teeb kaastööd ka IPCC raportitele, väidab, et sel sajandil ei ületa maailmamere veetaseme tõus üht meetrit.

"Ma ei sea kahtluse alla probleemi tõsisust ega kahtle, et tagasisideefekt on tähtis, aga kontrollimatu tagasiside tõenäosus on väga väike, seetõttu ei pööra IPCC sellele erilist tähelepanu."

Gröönimaa liustikud sulavad kindlasti, aga mitte sajandi jooksul, vaid 1700 aastaga, nagu IPCC ennustab. "Pole võimalik, et liustikud saja aastaga täielikult kaoksid," ütles ta.

Weaveri sõnul on muretsemiseks põhjust küll ja küll, hoolimata sellest, mis tulevik toob. Himaalaja liustike sulamine jätab joogiveest ilma umbes miljard inimest ning kliima soojenemine toob kaasa erinevaid ilmakollapseid - põuda Darfuris ja enneolematu ulatusega üleujutusi Suurbritannias.

Hanseni arvates võivad IPCC konservatiivsed kliimaennustused lõppeda katastroofiliste tagajärgedega.

"Usun, et teadlastel on surve olla konservatiivne. Teadlased on sündinud skeptikutena ning skepsis on teaduslike meetodite ja avastuste tuum," kirjutas ta New Scientistis. "Aga ajal, mil käib jutt liustike püsimajäämise ja maailmamere tõusu ohust, peidab ka ülemäärane ettevaatlikkus endas ohtu. Teaduslik vaoshoitus takistab avalikkuse informeerimist kliima soojenemisega kaasnevast. Me võime hakata seda vaoshoitust kahetsema, kui me istume käed rüpes seni, kuni on juba liiga hilja, et õnnetusi ära hoida."

Hansen kutsub üles panema piiri kasvuhoonegaaside emissioonile. Tema sõnul peaks atmosfääris süsinikdioksiidi taset suutma hoida alla 450 osakese miljoni kohta. Praegu on see näitaja 385.

"Esimese sammuna tuleb panna moratoorium kõigile söeelektrijaamadele, kuni meil on olemas tehnoloogia süsinikdioksiidi kinnipüüdmiseks ja säilitamiseks. Järsult tuleb tõsta makse süsiniku atmosfääri paiskamise eest," lisas ta.

 

Jüri Kamenik 21.11.2014 18:35

Hilise lumetuleku rekord jäi löömata

Pärnus sadas täna maha esimene lumi. Aegamisi kattub kogu Eesti valge vaibaga.

Wikimedia Commons 19.06.2014 17:07

Kuidas vähendada lennukijälgede kliimamõju? (4)

Inimtekkeliste pilvede tekkimist saab vältida.

19.05.2014 11:40

Saurused hukutanud asteroid tõigi aastakümnete pikkuse talve

Lühiajaline kliimamuutus salvestus ürgbakterite kestadesse.

23.04.2014 16:48

Gröönimaa oli kunagi tõepoolest roheline

Kolm miljoni aasta eest haljendas maailma suurimal saarel metsatundra.

01.04.2014 18:05

Mis põhjustas maakera suurima väljasuremislaine? (1)

Kas põhjuseks olid mikroobid? 250 miljonit aastat tagasi kadus ligi 90 protsenti Maal elanud liikidest.

11.12.2013 11:38

Tammetüves peituv kliima

Geograaf Kristina Sohar lõi esimese Eesti minevikukliima mudeli, mis põhineb puu aastarõngastel.

06.11.2013 12:00

Maakera vanim jää ootab avastamist

Antarktika 1,5 miljoni aasta vanuses jääkihis võib peituda iidseid õhumullikesi, mis annavad aimu tolleaegsest Maa atmosfäärist.

12.08.2013 15:29

Gröönimaa jääkate sulab ka altpoolt

Maa vahevööst eralduv soojus kahandab maailma suurima saare jääkilpi.

20.06.2013 15:12

Fotod: Miks on lennuki ees vari? (1)

Lennuki ees paistab vari. Kuidas see tekkis?

10.06.2013 09:30

Mida mõõdab Soome kohal tiirutav tsepeliin? (2)

Tartu Ülikooli teadlaste aparaat tiirutab õhulaeva pardal Soome kohal.

15.04.2013 10:28

Lugeja küsimus: Mis on pildil? (4)

Veider nähtus päikese ümber?

13.03.2013 19:41

Kuidas kliima põtru mõjutab?

Kas põtradele meeldivad rohkem soojad või külmad talved?

06.02.2013 12:54

Mobiilimastid mõõdavad sademeid (1)

Mobiilivõrgu signaalide abil saab mõõta sademete hulka ning jälgida nende levikut.

19.12.2012 15:56

Arktilised tormid mõjutavad ilma kogu maakeral (2)

Polaarorkaanid muudavad ilma soojemaks.

02.08.2012 16:24

Kuidas lõhnab äikesetorm?

Neil, kes väidavad end tundvat läheneva vihma lõhna, on õigus.

17.07.2012 14:05

Mis piirab ahmi levikut?

Haruldane kiskja vajab toiduvarude hoidmiseks looduslikku külmkappi.

NASA/Kathryn Hansen 23.05.2014 14:03

Arktika jääs peitub miljardeid tillukesi plastitükke

Polaaralade jää sulamisel võivad tekkida uued prügisaared.

15.05.2014 13:46

Kas äike ja Päike on seotud?

Päikeselt pärit laetud osakesed tekitavad Maa atmosfääris äikest.

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

08.01.2014 14:19

Külma sõja tuumakatsetuste saaste hõljub endiselt meie peade kohal

Atmosfääri ülakihtides leidub poole sajandi tagustel tuumakatsetustel tekkinud plutooniumi.

28.11.2013 15:27

Saastunud õhk toob kaasa äikesetormid (1)

Õhureostus pikendab äikesepilvede eluiga.

01.10.2013 14:45

Mis saab kliimast?

Värske raport võtab kliimamuutuste osas sõnastust pehmemaks.

09.07.2013 14:44

Vihmaussid aitavad muistset kliimat uurida

Usside lubjanäärmete eritised talletavad pinnase temperatuuri.

20.06.2013 12:14

Miks piim äikese ajal kiirelt hapuks läheb? (3)

Kui ikka läheb.

14.05.2013 21:03

Inimene mõjutab pilvede tekkimist

Kiudpilved moodustuvad tolmu ja metalliosakeste ümber.

28.03.2013 17:43

Satelliidifoto: karge Läänemeri (4)

NASA Terra satelliidi tehtud pildil on näha, et Läänemere maades võimutseb talv.

11.02.2013 16:29

Kas Maa osoonikiht taastub? (4)

Lõunapooluse kohal olev osooniauk on viimase kümnendi kõige väiksem, näitasid Euroopa kosmoseagentuuri ilmasatelliidi andmed.

27.12.2012 15:43

Hülged kliimamuutuste jalus (8)

Soojad talved jätavad Läänemere ja Kaspia mere viigrid plindrisse.

13.11.2012 11:42

Kliimamuutused jõuavad kosmosesse (6)

Süsihappegaasi hulga suurenemine Maa atmosfääri ülemistes kihtides mõjutab satelliite ja kosmoseprügi kuhjumist.

24.07.2012 11:01

Kuhu kadusid neandertallased? (2)

Inimesed tõrjusid nad välja.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus