2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
29.12.2010 18:17

Jahe! Lumi elektronmikroskoobi all GALERII

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (5)
Tagasi
Edasi

Kuuenurkne lumekristall, mis on moodustunud kahest ülestikku asetunud lumekristallist.

Foto: BARC EMU

USA põllumajandusministeeriumi Beltsville’i põllumajandusuuringute keskus Marylandi osariigis uurib muude tegevuste hulgas ka lumehelbeid ja helveste struktuuri.

Keskus, mis tegeleb taimehaiguste uurimisega, tunneb lume vastu huvi, sest lund paremini tundma õppides on võimalik saada väärtuslikku lisateavet, mis on kasulik mitmetes põllumajandusvaldkondades.

Novaatori lugeja küsis: kas vastab tõele, et lumehelbed ei ole sarnased. Jüri Kameniku vastust loe siit.

Kuid praeguse lumeuputuse ajal võib elektronmikroskoobi all tuhandekordselt suurendatud helveste vaatamine pakkuda ka lihtsat vaatamisrõõmu.

29.12.2010 21:09
Indrek

Huvitav, kuidas lumehelbed sellise sümeetria saavutavad, nagu iga helbe haru oleks teadlik, mis muutused tema kõrvalküljel ja teistes harudes toimuvad.

Lisa kommentaar
29.12.2010 21:26
Villu Päärt

Kopeerin siia mõned lõigud Jüri Kameniku vastusest lugeja küsimusele, mis ruumipuudusel avaldamata jäid. Need aitavad selgitada, miks on lumehelbed just sellise kujuga.
Ta kirjutab: " Lumehelbe heksagonaalne süngoonia (kuusnurksus) tuleneb jääkristallistruktuurist. Lumi nagu teemant või keedusoolgi on mineraal, mistõttu sellele on omane kindel kristallstruktuur. Veemolekulid moodustavad jääs teiste veemolekulidega vesiniksidemeid, mille moodustatud hulknurkade sisenurgad on 60 kraadi. Niiviisi seletub ära küll see, kuidas molekulid ja nendevahelised sidemed kristallstruktuuris paiknevad, kuid ei seletu, miks see ikkagi on nii.

Põhjust võib seletada järgmisel viisil. Stabiilsed on looduses sellised ühendid ja struktuurid, mille energia on vähim. See on põhjus, miks raud jpt toodetud ained või tehismaterjalid roostetavad, lagunevad jne - nad on energiarikkad ega ole stabiilsed ja püüavad saavutada vähima energiaga taseme (näiteks raual on selleks rooste). Ka jää moodustumisel tekib esmajoones struktuur, millel on antud keskkonnnatingimuste juures suurim stabiilsus, milleks on jääl Maa alumises atmosfääris heksagonaalsed kristallid.

Kuid nii on asi vaid molekulaarsel tasemel. Ometigi ilmneb molekulaarne kuusnurksus ka makroskoopilisel tasemel. Kristallidele on iseloomulik korrapärase geomeetriaga selgelt piiritletud keha. Kristalli struktuuris (kristallvõres) saab eristada ühikraku, mis on mingi korrapärase mustri väiksem korduv osa. Kristallid moodustuvad ühikraku ruumi lõplikult täitval perioodilisel 3D süsteemsel kordumisel. Kordumise välispiir defineerib kristalli tahu. Seepärast on loomulik, et kristalli väliskuju on osaliselt seotud ühikraku kujuga."



Lisa kommentaar

 

Jüri Kamenik 21.11.2014 18:35

Hilise lumetuleku rekord jäi löömata

Pärnus sadas täna maha esimene lumi. Aegamisi kattub kogu Eesti valge vaibaga.

Wikimedia Commons 19.06.2014 17:07

Kuidas vähendada lennukijälgede kliimamõju? (4)

Inimtekkeliste pilvede tekkimist saab vältida.

19.05.2014 11:40

Saurused hukutanud asteroid tõigi aastakümnete pikkuse talve

Lühiajaline kliimamuutus salvestus ürgbakterite kestadesse.

23.04.2014 16:48

Gröönimaa oli kunagi tõepoolest roheline

Kolm miljoni aasta eest haljendas maailma suurimal saarel metsatundra.

01.04.2014 18:05

Mis põhjustas maakera suurima väljasuremislaine? (1)

Kas põhjuseks olid mikroobid? 250 miljonit aastat tagasi kadus ligi 90 protsenti Maal elanud liikidest.

11.12.2013 11:38

Tammetüves peituv kliima

Geograaf Kristina Sohar lõi esimese Eesti minevikukliima mudeli, mis põhineb puu aastarõngastel.

06.11.2013 12:00

Maakera vanim jää ootab avastamist

Antarktika 1,5 miljoni aasta vanuses jääkihis võib peituda iidseid õhumullikesi, mis annavad aimu tolleaegsest Maa atmosfäärist.

12.08.2013 15:29

Gröönimaa jääkate sulab ka altpoolt

Maa vahevööst eralduv soojus kahandab maailma suurima saare jääkilpi.

20.06.2013 15:12

Fotod: Miks on lennuki ees vari? (1)

Lennuki ees paistab vari. Kuidas see tekkis?

10.06.2013 09:30

Mida mõõdab Soome kohal tiirutav tsepeliin? (2)

Tartu Ülikooli teadlaste aparaat tiirutab õhulaeva pardal Soome kohal.

15.04.2013 10:28

Lugeja küsimus: Mis on pildil? (4)

Veider nähtus päikese ümber?

13.03.2013 19:41

Kuidas kliima põtru mõjutab?

Kas põtradele meeldivad rohkem soojad või külmad talved?

06.02.2013 12:54

Mobiilimastid mõõdavad sademeid (1)

Mobiilivõrgu signaalide abil saab mõõta sademete hulka ning jälgida nende levikut.

19.12.2012 15:56

Arktilised tormid mõjutavad ilma kogu maakeral (2)

Polaarorkaanid muudavad ilma soojemaks.

02.08.2012 16:24

Kuidas lõhnab äikesetorm?

Neil, kes väidavad end tundvat läheneva vihma lõhna, on õigus.

17.07.2012 14:05

Mis piirab ahmi levikut?

Haruldane kiskja vajab toiduvarude hoidmiseks looduslikku külmkappi.

NASA/Kathryn Hansen 23.05.2014 14:03

Arktika jääs peitub miljardeid tillukesi plastitükke

Polaaralade jää sulamisel võivad tekkida uued prügisaared.

15.05.2014 13:46

Kas äike ja Päike on seotud?

Päikeselt pärit laetud osakesed tekitavad Maa atmosfääris äikest.

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (2)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

08.01.2014 14:19

Külma sõja tuumakatsetuste saaste hõljub endiselt meie peade kohal

Atmosfääri ülakihtides leidub poole sajandi tagustel tuumakatsetustel tekkinud plutooniumi.

28.11.2013 15:27

Saastunud õhk toob kaasa äikesetormid (1)

Õhureostus pikendab äikesepilvede eluiga.

01.10.2013 14:45

Mis saab kliimast?

Värske raport võtab kliimamuutuste osas sõnastust pehmemaks.

09.07.2013 14:44

Vihmaussid aitavad muistset kliimat uurida

Usside lubjanäärmete eritised talletavad pinnase temperatuuri.

20.06.2013 12:14

Miks piim äikese ajal kiirelt hapuks läheb? (3)

Kui ikka läheb.

14.05.2013 21:03

Inimene mõjutab pilvede tekkimist

Kiudpilved moodustuvad tolmu ja metalliosakeste ümber.

28.03.2013 17:43

Satelliidifoto: karge Läänemeri (4)

NASA Terra satelliidi tehtud pildil on näha, et Läänemere maades võimutseb talv.

11.02.2013 16:29

Kas Maa osoonikiht taastub? (4)

Lõunapooluse kohal olev osooniauk on viimase kümnendi kõige väiksem, näitasid Euroopa kosmoseagentuuri ilmasatelliidi andmed.

27.12.2012 15:43

Hülged kliimamuutuste jalus (8)

Soojad talved jätavad Läänemere ja Kaspia mere viigrid plindrisse.

13.11.2012 11:42

Kliimamuutused jõuavad kosmosesse (6)

Süsihappegaasi hulga suurenemine Maa atmosfääri ülemistes kihtides mõjutab satelliite ja kosmoseprügi kuhjumist.

24.07.2012 11:01

Kuhu kadusid neandertallased? (2)

Inimesed tõrjusid nad välja.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus