Globaalne keskmine õhutemperatuur maa ja mere kohal jääb küll 1998. aasta omale alla, kuid arvestades vaid maismaal teostatud mõõtmisi, on käesolev aasta siiani instrumentaalsete mõõtmiste ajaloo palavaim.
Riisi, maailma kõige olulisema teravilja kasvatamine muutub uue uurimuse kohaselt ööpäevaste temperatuuride tõusuga üha raskemaks.
Kanada ja USA teadlased suunduvad kahel jäämurdjal Põhja-Jäämerele, et uurida seni kõige halvemini tuntud ookeani põhja.
Teadlased on Atlandi ookeani põhjaosas kogumas andmeid selle kohta, kuidas tänavukevadine Islandi vulkaani purse mõjutas mereelustikku.
Maa atmosfääri ülakihtidesse päikesekiirgust tagasipeegeldavate osakeste pihustamine ei pruugi olla kiire päästerõngas kliimamuutuste ärahoidmisel, leiab värske uuring.
Teadlaste sõnul võib globaalne soojenemine viia olukorrani, kus tekivad piirkonnad, mille kliima pole inimesele väljakannatatav.
Jaapani ja Austraalia teadlased uurisid India ookeanist süvahoovust, mis kannab külma vett põhja poole mahus, mis võrdub 40 Amazonase jõe vooluhulgaga.
Eile Euroopa kosmoseagentuuri ESA satelliidi Envisat pardal tehtud ülesvõtte Islandilt Euroopa poole teel olevast tuhapilvest.
Islandil Eyjafjallajökulli vulkaani tuhapilve tekkimisel on tegu erakordsete oludega ütles Tartu Ülikooli bio- ja keskkonnafüüsika osakonna meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Post.
Kliima soojenemise peatamiseks ühe väljapääsuna pakutud idee külvata ookeanivette vetikate kasvu hoogustamiseks rauda, võib panna ohtlikult vohama ka mürgised vetikaliigid.
India ookeani piirkonna kliimamustrite uurimine võib aidata El Niño tulekut ette ennustada. Seeläbi oleks võimalik säästa väga palju raha ning päästa ka inimelusid.
Seletamatul põhjusel on Maa atmosfääri ülemistes kihtides vähenenud veeauru kogused. See võib olla üks põhjusi, miks kliima soojenemise tempo viimasel kümnendil vaibus, kuigi kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine aina kasvas.
Ulatuslik süsinikdioksiidi kontsentratsiooni mõõtvate jaamade ja satelliitide võrgustik teeks võimalikuks riigi poolt atmosfääri paisatud kasvuhoonegaaside koguse hindamise.
Maailma juhtivad poliitikud ja teadlased püüavad sel nädalal Kopenhaagenis leida vastust väga keerulisele küsimusele: mida hakata peale muutuva kliimaga?
Neljasaja viiekümne miljoni aasta eest toimunud ulatuslikus jääajas tuleb uue uurimuse kohaselt süüdistada eeskätt vulkaane või õigemini nende tegevusetust
Mäestikud tekivad siis, kui Maa välimise kihi ehk litosfääri plaadikujulised tükid ehk laamad üksteisega põrkuvad. Põrkepiirkondades maakoor deformeerub ning tekivad piklikud, kurrutatud ja paksenenud maakoorega alad, mida tuntakse mäestikena.
Gröönimaa küljest murdus lahti jäämägi, mille sarnast nähti sealkandis viimati pea poole sajandi eest.
Jääaeg on tulekul! Kes veel usuks kliima soojenemist? Kõigest pool aastat tagasi olid need peamised jututeemad, kui meil tuli hakkama saada erakordselt lumerohke ja külma talvega.
Euroopa kosmoseagentuuri satelliit Envisat pildistas 11. juulil Läänemerd, kus on käes vetikate õitsemise ajad.
Sääserohke kevad võib nii mõnegi muretsema panna, kas ehk soojenev kliima ei too kaasa ka sääskede poolt levitatava malaaria laiemat levikut.
Vihma pilvedest alla saamiseks on siiani kasutatud kemikaale, kuid tulevikus võib avaneda võimalus vihmasaju tekitamiseks laserite abiga.
Maailma kombineeritud maismaa ja ookeanipinna temperatuurid tegid möödunud kuust ajaloo kõige soojema märtsi.
Islandi vulkaanide tõttu võib lennuliikluses Euroopas ja Põhja-Atlandil tulla takistusi veel mitme aasta jooksul.
Aastal 1801 pani astronoom William Herschel tähele, et kui Päikesel on laike vähem, siis nisuhinnad Inglismaal tõusevad. Tänaseks on teadlased hakanud mõistma, et päikeselaikude ja kliima vahel on tõepoolest tugev seos.
Uudised Antarktise jääkilbist lahti murdunud hiiglaslikest jäämägedest võivad jätta mulje, et lõunapoolust ümbritsev manner on oma liustikest kiires tempos vabanemas. Tegelikult ei pruugi see nii olla.
Senine ettekujutus maailmamere taseme muutumisest Kvaternaari jooksul võib minna ümbervaatamisele.
Merepõhjas lebavaid puidust laevavrakke hävitav uss laevaoherdi on kolimas Läänemerre.
Eelmisel jäävaheajal oli veetase maailma meredes ligi 10 meetrit praegusest kõrgem.
Uue uurimuse kohaselt puhastas ülivõimas 73 000 aasta eest aset leidnud Toba vulkaanipurse suurema osa vulkaanist 5000 kilomeetri kaugusel asunud metsast India keskosas.
Globaalse soojenemise tagajärjel saabub esimene jäävaba suvi Arktikasse juba 20 aasta jooksul.
Alkohol on toksiline aine, mille mõju kesknärvisüsteemile ja organitele on nii otsene kui kaudne. Alkoholitarvitamise esmane mõju – lõdvestav ja r