07.09.2011 16:01
Tarkvara petab inimese ära
Kas teie vestluspartner on inimene või masin? Peatselt ei
pruugi sellele küsimusele vastamine enam nii lihtne olla.
Sellise olukorra põhjuseks on Cleverboti nimeline
tarkvara, mis läbis Turingi testi, mis on üks tehisintellekti võtmetestidest.
Turingi test on Briti arvutiteadlase Alan Turingi poolt 1950ndatel aastatel
välja pakutud eksperiment otsustamaks, kas arvuti suudab mõelda. Kui masinaga
vestlev inimene peab masinat inimeseks, on masin testi läbinud.
Cleverboti testimine toimus India tehnoloogiainstituudi Techniche
festivalil, kirjutas New Scientist.
Testi käigus pidasid kolmkümmend vabatahtlikku
suhtlusvahendina trükitud teksti kasutades maha neljaminutilise vestluse
tundmatu isikuga. Poolte vabatahtlike tundmatuks vestluspartneriks olid
inimesed, ülejäänutel Cleverbot. Kõik vestlused kuvati suurtele ekraanidele, et
publik saaks neid jälgida.
Nii testis osalenud vabatahtlikud kui ka publik pidid
seejärel hindama kõigi vastuste
inimlikkust. Cleverboti peeti inimeseks 59,3% ning inimesi kõigest 63,3%
juhtudel. Kokku anti üle 1300 hääle, mida on kaugelt rohkem kui ühelgi varasemal
Turingi testil.
Cleverboti arendaja ja tehisintellekti spetsialisti Rollo
Carpenteri sõnul on tarkvara testi kas
läbinud või antud testi põhjal sellele väga lähedal.
Cleverbot kasutab vestlemiseks varasemate vestluste
salvestisi, otsides sealt vestluspartneri ütlustele sobilikke vastuseid.
Tarkvara võrguversioon kordab enne vastuse üle otsustamist otsingut kolm korda.
Antud testis aga kasutati võimsamat versiooni, mis kordas otsingut 42 korda.
Mõtlemine
või intelligentsus
Kas testi tulemus näitab, et Cleverbot suudab mõelda?
Carpenteri vastus on eitav. Tema sõnul võib Cleverboti puhul teatud määral küll
intelligentsusest rääkida, kuid mõtlemisvõimet ja mõtlemist ei tohi samastada.
Probleem peitub Turingi testis endas. Sageli peetakse
50-protsendilist või paremat tulemust testi läbimiseks, kuid inimese ja
Cleverboti vahel on siiski ilmselge vahe. Testi läbimine ei tõesta Carpenteri
sõnul mõtlemisvõime olemasolu, vaid näitab ainult, et masin suudab selle
olemasolu imiteerida.
See aga ei muuda testi läbimise katseid veel mõttetuks.
Cleverbot õpib vestlustest ning sama õppimistehnikat saab kasutada veelgi
üldisema tehisintellekti loomiseks. Inimesed aga kasutavad Carpenteri sõnul
õppimiseks tohutult rikkalikumaid tunnetuslikke andmeid.
Turingi test on äärmiselt subjektiivne ning selle
tulemused sõltuvad testis osalevatest inimestest. Ka Turing oli sellest
teadlik, kuid ta ei pruukinud ette näha, et inimesed on valmis tehisesemetele
mõtlemisvõime omistamisega sedavõrd kaugele minema.
Mida rääkis Cleverbot Novaatoriga?
Aadressil http://www.cleverbot.com/ on igaühel võimalik katsetada tehismõistuse vestlusoskust. Selgub, et Cleverbot
suudab vastata ka eesti keeles. Lugejad, postitage oma vestluste näiteid
Cleverbotiga selle loo kommentaaridesse.
Novaator: Eesti keelt oskad?
Cleverbot: Se on norm keel.
Novaator: Kust sa seda õppisid?
Cleverbot: Sa tõnn ju.
Novaator: Ma ei ole tõnn.
Cleverbot: Ma ei rääkinudgi et sa oled lehm!
Novaator: Milline lehm välja näeb?
Cleverbot: Ma tahan ennem teada, lammas.
Novaator: Ok, rahune.
Cleverbot: He he he he he.
Novaator: Milliseid loomi sa veel tunned?
Cleverbot: Mul ei ole juukseid.
Novaator: Siis sa ei ole juuksuris ka käinud?
Cleverbot: Jokaisella on äiti.
Novaator: See läks nüüd soome keeles sul, seda ma ei
oska.
Cleverbot: Miks.
Novaator: Ma ei ole seda õppinud.
Cleverbot: No miks sa pead mind nägema.
Novaator: Ma ei taha sind näha, saame tuttavaks.
Cleverbot: Ma tahaks sinuga seda teha.
Novaator: Mida?
Cleverbot: No ahh käi ...
Novaator: Kes lõi taeva ja maa?
Cleverbot: Còmo?
Novaator: Kes lõi taeva ja maa?
Cleverbot: Còmo?
Novaator: Ma ootan sinu vastust.
Cleverbot: Tiesitkös että Koskila on universumin
presidentti?