2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Nutitelefonist saab nuhitelefon
19.10.2011 17:51

Nutitelefonist saab nuhitelefon

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (2)

Uued telefonimudelid suudavad tuvastada arvuti klaviatuuril trükitud teksti.

Kontoritöötajad kipuvad mobiiltelefoni hoidma töölaual. Mis juhtub siis, kui keegi suudab nutitelefoni abil välja lugeda arvutiklaviatuurile sisestatud teksti?

Nutitelefonis peituva kiirendusanduri abil saab jälgida arvuti klahvivajutusi ning dešifreerida trükitud teksti kuni 80-protsendilise täpsusega, näitas Georgia tehnoloogiainstituudi uurimus.

Töörühma juhi Patrick Traynori sõnul katsetasid teadlased alguses iPhone 3Gs-iga, kuid tulemused jäid kesiseks. Seevastu iPhone 4 osutus vägevamaks nuhkimisriistaks. Kui kiirendusmõõtja aitab telefonil aru saada, mis suunas aparaati kallutatakse, siis uuele iPhone mudelile on kiirendusanduri töö tõhustamiseks lisatud güroskoop.

Siiski võib nuhkimiseks sobida ka Apple´i konkurentide toodang.

"Suur osa kahe viimase aasta jooksul toodetud nutitelefonidest on oma näitajate poolest piisavalt võimsad," ütles Traynor.

Kiirendusmõõtja andmeid kasutav pahavara üritab paarikaupa tuvastada klahvivajutusi  – kas neid tehakse vasaku või parema käega, kuidas need üksteise suhtes asuvad. Võrdluseks kasutab nuhkvara ligi 60 000 sõnast koosnevat andmebaasi. Tuvastamiseks peavad sõnad olema kolmest tähest pikemad. Lühikeste sõnadega jääb programmijupp jänni.

"Kõige tõenäolisem rünne võiks välja näha nii– telefoniomanikule pakutakse võimalust alla laadida süütu väljanägemisega rakendus. Seejärel pannakse klahvilööke tuvastav pahavara tööle ning järgmisel korral kui telefon klaviatuuri kõrvale satub, hakkabki pealtkuulamine pihta," selgitas uurimuse üks autor Henry Carter.

Paanikaks pole siiski veel põhjust. Traynori sõnul on selline nuhkimine üsna vaevanõudev ja seda saab vältida. Georgia teadlaste väitel on nuhkvara töövõimeline siis, kui telefon asub klaviatuurist 7-8 sentimeetri kaugusel. Seega piisab turvaabinõuks telefoni kotti või mantlitaskusse jätmisest. Siiski saaksid üht-teist ära teha ka telefonitootjad.

"Kui kiirusandurite tundlikkust veidi vähendada, siis ei saa pahavara nuhkimiseks piisavalt andmeid. Telefoni enda rakendused aga töötavad ikka," ütles Traynor. Ta lisas: "Tootjad saaksid panna paika, et kiirendusmõõtja tundlikkus on vaikimisi madal. Kui inimene soovib kasutada tundlikumat kiirendusandurit vajavat rakendust, näiteks mängida, siis peaks ta seda ajutiselt muutma."

20.10.2011 10:09
oop

Üsna ulme ja väga ebareaalne. Pahavara loojate jaoks on kasutegur liiga väike, nad otsivad ikka kõige lihtsamat ja kindlamat teed, va mõnede riikide luureasutused. Tulevikus aga võib sellisest lähenemisest muudki välja ilmuda - näiteks positsooneerimine helide järgi vms..

Lisa kommentaar
22.10.2011 01:45
heh

Tuletab meelde, et mõned aastad tagasi oli uudis, et suudeti mitme meetri kauguselt kinni püüda ja lahti kodeerida klaviatuuri kaablis jooksev informatsioon. Et põhimõtteliselt spioon istub antenniga naaberkorteris ning vaatab, mida kirjutad. Idee poolest peaks sama tehnikaga andma väja peilida ka monitori signaali ning arvuti pilti näha.
Samas mis puudutab seda konkreetset lahendust, siis eriti ei usu, et midagi sellist tulevikus kartma peaks, sest lahendus on loomiseks piisavalt keeruline ning põhinedes sõnastikul, ei anna välja seda kõige magusamat kraami- paroole. Kuna aga järjest enam kasutatakse smartphone'e, siis on pigem oodata tulevikus neile nn keyloggeri rakendust, mis kogub telefoni enda klaviatuuril kirjutatud teksti ja saadab peremehele. Seda tunduvalt lihtsam teha ning annab ka paroolid kätte.
Huvitav teada seegipoolest, et selline asi võimalik on.

Lisa kommentaar

 

Hollandi riigiarhiiv 25.07.2014 16:05

Arvuti analüüsib biitlite muusikat (2)

Tarkvara suudab eristada erinevatel albumitel ilmunud lugusid.

San Diego California ülikool 26.05.2014 17:09

Arvuti tunneb simulandi kaugelt ära

Tarkvara eristab valu teesklejaid tõelistest haigetest 85-protsendilise täpsusega.

24.04.2014 13:37

Näotuvastustarkvara teeb inimesele ära

Uus programm leiab fotodelt sarnased näod 98,5-protsendilise täpsusega.

02.04.2014 15:29

Arvutid õpetavad teineteist

Eriline algoritm lubab arvutil kaaslasele nõu anda.

27.02.2014 14:54

Viirused ohustavad wifivõrke

Viirus levib wifivõrkudes sama kiiresti kui külmetushaigused inimeste seas.

23.01.2014 11:01

Uus lahendus Skype’is petturite avastamiseks

Skype’i kasutajate suhtlusvõrgustiku automaatne analüüs võimaldab eristada neid, kelle kavatsused ei pruugi olla kõige heasoovlikumad.

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

10.12.2013 16:15

Oma silm on kuningas (1)

Pidev pildistamine takistab mälestuste tekkimist.

04.12.2013 17:44

Uudne pildiotsing raalib inimeste suhteid

Algoritm tunneb inimesi ära näotuvastust kasutamata.

18.11.2013 13:52

Kvantmälu tegi uue rekordi (2)

Toatemperatuuril suutis kvantbitt infot säilitada infot 39 minutit.

10.10.2013 12:15

Nobel: Mehed, kes viisid keemia arvutisse

Tänapäeval teevad keemikud palju tööd ära juba arvutimudelite abil, minnes alles seejärel laborisse.

23.09.2013 17:30

Veebis veedetud aeg kammitseb aju

Infotulv takistab mälu.

03.09.2013 17:35

Facebook mõjub ajule nagu seks ja hea toit

Aju lööb nurru igal korral, kui keegi su postitust meeldivaks peab.

12.08.2013 17:26

Kas usaldada internetikommentaare? (3)

Meid huvitab teiste arvamus. Uut külmkappi ostes kulutame tunde guugeldamiseks. Internet ei paku alati õigeid vastuseid, sest inimesi on kerge mõjutada, näitas Massachusettsi tehnoloogiainstituudi uurimus.

17.07.2013 07:38

Tehisintellekt jääb terve mõistusega hätta

Kõige võimekamad arvutid on arukuselt nelja-aastase lapse tasemel.

26.06.2013 14:04

Eluviisid mõjutavad mälu ja õpivõimet (6)

Veebimängud aitavad neuroteadlastel uurida une ja alkoholi mõju vaimsele võimekusele.

Paolo Villanueva/Flickr 30.04.2014 11:26

Nutitelefoni kiirendusandur reedab omaniku (1)

Mobiiltelefonid suudavad nuhkida, kuid ka nende järel luuramine muutub aina hõlpsamaks.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

06.03.2014 17:46

Arvutiprogramm joonistab 17 miljoni värvitooniga VIDEO (1)

Programmeerimisvõistluse võitnud tarkvara kasutab kõiki digitehnikas kasutatavaid värvusi.

06.02.2014 19:11

Kas sotsiaalvõrgud teevad meid rumalaks? (1)

Pikaajaline sotsiaalvõrgustike kasutamine uinutab terve mõistuse.

22.01.2014 15:45

Kui kiire on kvantarvuti? (1)

Kvantarvutid võivad olla loodetust palju aeglasemad.

23.12.2013 21:24

Hiirega klõpsimine muudab käed osavaks (1)

Facebookis ja YouTube´is veedetud aeg lihvib käte ja silmade koostööd.

09.12.2013 15:18

Kas arvutil kirjutaja aju tegutseb omapäi?

Vähesed inimesed teavad klaviatuuril tähtede asukohti. Ometi ei takista see neid kiiresti kirjutamast.

26.11.2013 16:38

Arvuti proovib inimese kombel mõelda (2)

Internetist pilte otsiv arvutiprogramm vaatab ja õpib.

11.11.2013 10:06

Internet kui toimetulekumehhanism

Eesti teismeliste kalduvus internetis igavleda viitab struktureeritud tegevuste nappusele, ütleb meediauurija Lukas Blinka.

26.09.2013 18:33

Süsinikarvuti töötab nanotorukeste najal

Esimene süsinikprotsessor on sama võimas kui 40 aasta tagused ränikiibid.

20.09.2013 15:42

E-raamat aitab lugemisraskuste puhul

Vaeglugejaid aitab võimalus teksti hõredaks muuta.

28.08.2013 18:09

Tarkvara aitab videokõnes silmsidet luua

Skype´i kasutajad saavad edaspidi üksteisele kõne ajal silma vaadata.

31.07.2013 14:25

Kas internetis saab hingehädadest priiks?

E-nõustamine sobib neile depressioonihaigetele, kes on ise huvitatud oma tervise paranemisest.

05.07.2013 12:23

Kes säutsus? (1)

Twitterisse postitamise kellaajad reedavad, kas kontot kasutab inimene või hoopis internetirobot.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus