2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kes istuvad lennujaama juures ummikus?
19.11.2012 09:40

Kes istuvad lennujaama juures ummikus?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (4)
Samal teemal (2)

Mobiiltelefonide kõnetoimingute logiandmed võimaldavad liiklusummikuid uurida palju detailsemalt.

Tallinna lähikonda kerkinud uusasumite elanikud on hakanud võtma igapäevase paratamatusena asjaolu, et hommikul ja õhtul tuleb istuda ummikus.

Tartu maanteed mööda sisenedes ulatub tipptundide ajal katkematu autorivi mõnikord lausa paar kilomeetrit linna piirist väljapoole.

Tartu Ülikooli inimgeograafid on äsja avaldanud uuringu, milles püüdsid vastust leida küsimusele, kust on pärit Tartu maantee alguse ummikus seisvad inimesed ning kuhu nad ummikust edasi liiguvad. Üllatusena tuli välja asjaolu, et valglinnastumise ja sellega seotud igapäevaste pendelrändajate osaks langeb hinnanguliselt vaid üks kolmandik ummikust.

Mobiiltelefon jätab jälgi

Igaühel on taskus mobiiltelefon ning igast kõnest, saadetud sõnumist või andmesideteenuse kasutamisest jääb mobiilside operaatorfirma andmebaasi jälg. Nende andmete põhjal on võimalik otsida vastuseid ka mitmetele teadlaste ja planeerijate jaoks huvipakkuvatele küsimustele. Mobiili kõnetoimingute andmete kasutamisel liikluse uurimiseks on rida eeliseid: võrreldes loenduste või sõidupäevikutega ei ole piiri ees ei uuringu ajalisel pikkusel ega sellel, kui palju andmeid uuringusse kaasatakse. Lisaks on võimalik selliseid andmeid kasutada praktiliselt reaalajas.

Äsja ajakirjas PLoS ONE ilmunud artikli ühe autori, inimgeograafia doktorant Olle Järve sõnul on maailmas teisigi liiklussageduse ja -kiiruse hindamises kasutuses meetodeid, kus aluseks võetakse  mobiiltelefonide liikuvus mingi mobiilimasti piirkonnas.

EMT mobiiliklientide anonüümseid kõnetoimingute logiandmeid kasutades hindasid teadlased Tallinnas Tartu maanteel lennujaama piirkonnas õhtusel tipptunnil ummikusse sattunud inimeste liikumisteid.

“Neid andmeid vaadeldes oleks meil tegelikult võimalik jälgida terve linna liiklust, ka Narva ja Paldiski suunda,” ütles Järv.

Kliendi asemel nägid teadlased kõnetoimingute andmebaasis vaid anonüümset koodi, mille alusel leitakse tema kõnetoimingud ning rakendades teadlaste poolt varem välja töötatud ankurpunktide mudelit, arvutatakse välja tema igapäeva ankurpunktid, st elu- ja tööajakohad.

Ankurpunktide mudel leiab igakuiselt kõnetoimingute hulga, keskmise kellaaja ja standardhälbe abil piirkonnad, kus asub kõige tõenäolisemalt inimese elukoht ja kus ta viibib päevasel töö ajal.

1,5-kilomeetrine uuritav teelõik algab Ülemiste hotelli eest, ühel pool on Ülemiste järv, teisel lennujaam. Lõik lõpeb linna piiril. Järve sõnul oli eesmärk vältida Tartu maantee ja Järvevana tee ristmiku liikluse kaasamist, samuti ei huvitanud neid Ülemiste keskuse kliendid. Seega jooksis uuritava ala piir umbes Ülemiste hotelli eest.

Õhtusel tipptunnil läbib seda lõiku tunnis kuni 2000 autot, reedese liikluse kõrghetkel isegi 2500.

Piirkonda katab kahe masti küljes neli sideantenni. Uuringusse sattus igaüks, kes sellel lõigul 2009. aasta jooksul kella 14 ja 20 vahel tegi mobiilikõne, saatis sõnumi või kasutas andmesidet.

Kõigi nende anonüümsete mobiilikasutajate puhul arvutati ankurpunktide mudeli abil välja, kus asub nende kodu ja töö. Samuti huvitas teadlasi, kus ummikus viibinud tegid samal päeval oma viimase mobiilikõne – see annab aimu, kuhu nad lennujaama eest õhtuks välja jõudsid, kas see oli kodu või sõitsid nad hoopis külla või teise Eesti otsa nädalavahetust veetma.

Uurijad tegid vahet Tallinna elanikel; inimestel, kes elavad neis pealinna ümbruse valdades, kust vähemalt 15 protsenti inimesi käivad iga päev Tallinnas tööl, eraldi vaadeldi Tallinna-Tartu maantee äärset piirkonna rahvast. Samuti lahterdati eraldi Kesk- ja Lõuna-Eesti, mille elanikele on Tallinn-Tartu maantee lühim tee pealinna. Viiendas alajaotuses oli ülejäänud Eesti.

Reede on eriline

Esmaspäevast neljapäevani on õhtuse tipptunni liiklejate profiil üsna ühesugune: pooled liiguvad õhtuks koju Tallinnasse ja üle kolmandiku naabervaldadesse, üsna vähe on neid, kes sõidavad Eesti teise otsa.

Peale õhtust tipptundi väheneb sellel lõigul tallinlaste ja otseselt mitte Tartu maantee äärde jäävas Tallinna linnaregioonis elavate liiklejate hulk ning kasvab nende eeslinlaste osakaal, kelle kodu on Tartu maantee äärde jäävates asulates. Uusasumite elanikud sõidavad koju ja neil, kellel oli seal tarvis sõita töö tõttu või muul põhjusel, enam lennujaama kanti ei satu.

Sootuks erinev on olukord reedeti. Esiteks kestavad reedesed ummikud kauem, seal on kuni kolmandik rohkem autosid ning reedeti sõidavad inimesed Tallinnast väga paljudesse Eesti kohtadesse laiali. Samas on Tartu maantee äärsed eeslinlased õppinud reedeõhtust tipptundi vältima, nad hakkavad sõitma koju juba enne selle algust.

Samuti näitavad kõnetoimingute logiandmed, et reedel tulevad paljud mujalt Eestist nädalavahetuseks Tallinna. Samamoodi sõidavad tallinlased linnast välja. Tervelt 13 protsenti reedeõhtustel tipptunnil  seda teelõiku kasutanud tallinlastest tegi sama päeva viimase mobiiltelefonikõne kusagil linnast väljas. Nendest pea pooled pealinnast välja sõitnutest olid jõudnud Kesk- või Lõuna-Eestisse.

19.11.2012 11:42
Pepe

Kas nädalavahetuseks Tallinna tulnud jäid kõik Tallinna? Palju neist Soome sõitis?

Lisa kommentaar
20.11.2012 09:16
To Pepe

Milleks oleks Soome sõitmist vaja uurida Tartu mnt liiklusummikute uurimise kontekstis?? Miks see uuringule lisaväärtust annaks?

Lisa kommentaar
21.11.2012 23:12
endel

Saatan on detailides, või kuidas seda öeldigi... Liiklus toimib tervikliku süsteemina nagu inimorganism, ühe lõigu uurimine ei pruugi anda eriti kasulikku infot.
Ma loodan, et järgmine uuring tehakse põhjalikum ja detailsem ning mitte ainult nende põhjal, kes said sel hetkel sõnumeid-kõnesid, vaid kõikide nende, kelle telefonid mastides end läbisõidul registreerisid.
Selliste andmete põhjal saaks mõistlikumalt planeerida teedevõrgu arendamist või vähemalt bussiliinide optimeerimist.

Ise sõidan seda lõiku samuti iga päev vähemalt 2 korda, ent kui Peetrist saaks teiselt poolt Ülemiste järve otsemat teed mustamäele, siis vaid kord nädalas. Alternatiive pole, väiksemat ringteed ümber Tallinna pole. Mis teha.

Lisa kommentaar
26.11.2012 11:26
ment

Ja mina arvasin, et autojuht ei tohi autos mobiili käes hoida, rääkimata helistamisest, sms'i saatmisest või netis surfamisest. Kaassõitjatel see muidugi keelatud pole, iseasi, kui paljudes autodes on sellel maanteelõigul kaassõitjaid.

Lisa kommentaar

 

Hollandi riigiarhiiv 25.07.2014 16:05

Arvuti analüüsib biitlite muusikat (2)

Tarkvara suudab eristada erinevatel albumitel ilmunud lugusid.

San Diego California ülikool 26.05.2014 17:09

Arvuti tunneb simulandi kaugelt ära

Tarkvara eristab valu teesklejaid tõelistest haigetest 85-protsendilise täpsusega.

24.04.2014 13:37

Näotuvastustarkvara teeb inimesele ära

Uus programm leiab fotodelt sarnased näod 98,5-protsendilise täpsusega.

02.04.2014 15:29

Arvutid õpetavad teineteist

Eriline algoritm lubab arvutil kaaslasele nõu anda.

27.02.2014 14:54

Viirused ohustavad wifivõrke

Viirus levib wifivõrkudes sama kiiresti kui külmetushaigused inimeste seas.

23.01.2014 11:01

Uus lahendus Skype’is petturite avastamiseks

Skype’i kasutajate suhtlusvõrgustiku automaatne analüüs võimaldab eristada neid, kelle kavatsused ei pruugi olla kõige heasoovlikumad.

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

10.12.2013 16:15

Oma silm on kuningas (1)

Pidev pildistamine takistab mälestuste tekkimist.

04.12.2013 17:44

Uudne pildiotsing raalib inimeste suhteid

Algoritm tunneb inimesi ära näotuvastust kasutamata.

18.11.2013 13:52

Kvantmälu tegi uue rekordi (2)

Toatemperatuuril suutis kvantbitt infot säilitada infot 39 minutit.

10.10.2013 12:15

Nobel: Mehed, kes viisid keemia arvutisse

Tänapäeval teevad keemikud palju tööd ära juba arvutimudelite abil, minnes alles seejärel laborisse.

23.09.2013 17:30

Veebis veedetud aeg kammitseb aju

Infotulv takistab mälu.

03.09.2013 17:35

Facebook mõjub ajule nagu seks ja hea toit

Aju lööb nurru igal korral, kui keegi su postitust meeldivaks peab.

12.08.2013 17:26

Kas usaldada internetikommentaare? (3)

Meid huvitab teiste arvamus. Uut külmkappi ostes kulutame tunde guugeldamiseks. Internet ei paku alati õigeid vastuseid, sest inimesi on kerge mõjutada, näitas Massachusettsi tehnoloogiainstituudi uurimus.

17.07.2013 07:38

Tehisintellekt jääb terve mõistusega hätta

Kõige võimekamad arvutid on arukuselt nelja-aastase lapse tasemel.

26.06.2013 14:04

Eluviisid mõjutavad mälu ja õpivõimet (6)

Veebimängud aitavad neuroteadlastel uurida une ja alkoholi mõju vaimsele võimekusele.

Paolo Villanueva/Flickr 30.04.2014 11:26

Nutitelefoni kiirendusandur reedab omaniku (1)

Mobiiltelefonid suudavad nuhkida, kuid ka nende järel luuramine muutub aina hõlpsamaks.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

06.03.2014 17:46

Arvutiprogramm joonistab 17 miljoni värvitooniga VIDEO (1)

Programmeerimisvõistluse võitnud tarkvara kasutab kõiki digitehnikas kasutatavaid värvusi.

06.02.2014 19:11

Kas sotsiaalvõrgud teevad meid rumalaks? (1)

Pikaajaline sotsiaalvõrgustike kasutamine uinutab terve mõistuse.

22.01.2014 15:45

Kui kiire on kvantarvuti? (1)

Kvantarvutid võivad olla loodetust palju aeglasemad.

23.12.2013 21:24

Hiirega klõpsimine muudab käed osavaks (1)

Facebookis ja YouTube´is veedetud aeg lihvib käte ja silmade koostööd.

09.12.2013 15:18

Kas arvutil kirjutaja aju tegutseb omapäi?

Vähesed inimesed teavad klaviatuuril tähtede asukohti. Ometi ei takista see neid kiiresti kirjutamast.

26.11.2013 16:38

Arvuti proovib inimese kombel mõelda (2)

Internetist pilte otsiv arvutiprogramm vaatab ja õpib.

11.11.2013 10:06

Internet kui toimetulekumehhanism

Eesti teismeliste kalduvus internetis igavleda viitab struktureeritud tegevuste nappusele, ütleb meediauurija Lukas Blinka.

26.09.2013 18:33

Süsinikarvuti töötab nanotorukeste najal

Esimene süsinikprotsessor on sama võimas kui 40 aasta tagused ränikiibid.

20.09.2013 15:42

E-raamat aitab lugemisraskuste puhul

Vaeglugejaid aitab võimalus teksti hõredaks muuta.

28.08.2013 18:09

Tarkvara aitab videokõnes silmsidet luua

Skype´i kasutajad saavad edaspidi üksteisele kõne ajal silma vaadata.

31.07.2013 14:25

Kas internetis saab hingehädadest priiks?

E-nõustamine sobib neile depressioonihaigetele, kes on ise huvitatud oma tervise paranemisest.

05.07.2013 12:23

Kes säutsus? (1)

Twitterisse postitamise kellaajad reedavad, kas kontot kasutab inimene või hoopis internetirobot.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus