AFP/Scanpix 12.02.2010 14:38

Varastatud pangakaarti saab kasutada ka PIN-koodi teadmata (3)

Briti teadlaste sõnul ei ole PIN-koodiga pangakaardid turvalised, sest kurjategijad on leidnud meetodi, kuidas kasutada varastatud pangakaarte PIN-koodi teadmata.

AFP/Scanpix 10.02.2010 09:04

Eesti ettevõte kuulub maailma ohtlikumate spämmerite hulka

Veel mõne aasta eest Eesti edukaimaks IT-firmaks nimetatud Rove Digital troonib maailma kümne ohtlikuma rämpsposti levitaja nimekirjas, mida koostab spämmi levitajate vastane organisatsioon The Spamhaus Project.

13.01.2010 13:21

Visioonid aastaks 2020: Internetiotsingud (1)

Internetiotsingud on kiiresti arenenud ning kümne aasta pärast on inimkonna käsutuses kindlasti praegustest palju avaramad võimalused.

16.12.2009 15:55

Arvutid võtavad ajakirjanike töö üle (1)

Teadlased arendavad arvutiprogramme, mis suudaksid statistilisi andmeid kasutades või internetis otsinguid sooritades ilma inimese abita uudiseid kokku panna.

27.11.2009 17:46

Intel tahab inimeste aju kiibiga varustada (6)

Intel on asunud välja töötama mikroprotsessorit, mille saaks paigutada inimese ajusse, et arvutit saaks edaspidi kasutada ilma hiire ja klaviatuurita.

20.10.2009 12:08

Menukast materjalist leiti veidralt käituvad osakesed

Viimasel kümnendil on grafeen olnud materjaliteadlaste huviobjekt number üks. Õhus on lootus, et ühel heal päeval asendab grafeen praegu protsessorites kasutatava räni.

13.10.2009 17:56

Arvutid ei saa lõputult kiiremaks muutuda (2)

Kahe aasta eest ostetud arvuti tundub juba vanana. Uued müügil olevad mudelid on märgatavalt võimsamad ning nii on see olnud juba aastakümneid.

27.09.2009 13:08

Materjal, mis võib tuua paberõhukesed ekraanid

Pilt meenutab last, kes vanemate kirjutuslaua taga kleeplindiga mängib. Tegelikkuses sünnib nii materjal, mida maailma materjaliteadlased peavad hetkel kõige paljulubavamaks.

19.06.2009 18:19

Keda usaldada lendamisel: piloote või arvuteid?

Hiljutine Air France’i lennuki katastroof Atlandi ookeani kohal tõstatab küsimuse, kui suures mahus võib lennukite juhtimise usaldada arvutite hoolde.

06.04.2009 10:34

Jaapani lapsrobot õpib nagu inimlaps

Inimlapse sarnase kehaga robot CB2 arendab inimestega suheldes aeglaselt oma sotsiaalseid oskusi nagu pisikene laps, kes suhtleb oma emaga.

26.02.2009 20:54

2050. aasta jalgpalli maailmameistrid – robotid

Suluseisu põhimõtet pole kuigi lihtne seletada ühelegi võhikule. Kuidas seda ning ka teisi jalgpalli reegleid, liikumisi ja strateegiaid õpetada aga elutule jalgpallirobotile?

27.02.2008 16:17

Uus arvutipõlvkond põhineb elu algmaterjalil (1)

Maailma protsessoritootjad pingutavad pidevalt, et järgmise põlvkonna protsessoriga purustada senised kiirusrekordid. Varem või hiljem jookseb aga see võidujooks umbe. Sein on ees, kust pole võimalik enam edasi minna

31.01.2008 22:10

Üks maailma suurimaid saladusi – Google’i algoritm

Internetist info otsimine on meie igapäevaelu loomulik osa. Internetiotsingutega tegelev firma Netcraft väidab, et internetis on praegu umbes 150 miljonit aktiivset veebilehekülge. Kuidas leida nende hulgast meile vajalik info: see ülesanne tundub üüratu.

16.04.2007 12:44

Tartusse kerkib arukamate majade linnak

Eesmärk on luua isekorralduvate süsteemide süsteem - maja, mille seadmed suudavad võimalikult hästi üksteist juhtida ja mõista.

Vikipeedia 28.01.2010 12:40

Visioonid aastaks 2020: laserid

Poole sajandi eest ei suutnud esimeste laserite loojad kindlasti ettegi kujutada, kuivõrd laialdaselt nende leiutist tulevikus kasutama hakatakse.

06.01.2010 11:46

Skype pakub uutes telerites kõrglahutusega videokõnesid

Skype’i videkõnede tehnoloogia võetakse kasutusele peagi turule jõudvates internetiühendusega kõrglahutusega telerites.

30.11.2009 12:29

Inimese mõtetest tehti video (5)

California ülikooli teadlasel Jack Gallantil õnnestus katsealuste ajust magnetresonantsuuringuga kopeerida pilt videofilmist, mida katsealused vaatasid.

20.11.2009 14:51

Google’i operatsioonisüsteem jõuab arvutikasutajateni aasta pärast (4)

Google on otsustanud anda hoobi päris Microsofti põhiäri pihta, plaanides uut operatsioonisüsteemi, mis jõuab tarbijateni kõige varem aasta pärast.

16.10.2009 17:04

Kas AdBlocki kasutaja on varas? (1)

Mozilla Firefoxi populaarne lisa AdBlock on reklaamist elatuvate veebilehtede omanikud väga kurjaks ajanud.

06.10.2009 18:06

Füüsika-Nobel anti infoajastusse viinud avastuste eest

Interneti ja digifotode olemasoluta ei kujutaks tänapäeva inimene enam oma elu ette. See igapäevane elu põhineb kolme teadlase tööl, kelle üle 40 aasta eest tehtud avastused pärjati täna Nobeli füüsikapreemiaga.

16.09.2009 11:54

Facebook jõudis 300 miljoni kasutajani

Facebook teatas, et neil on nüüd 300 miljonit kasutajat ning lisaks on populaarse ja suuri investeeringuid nõudnud suhtlusportaali jooksvad tulud esmakordselt ületamas jooksvaid kulusid.

05.06.2009 11:10

Ihaldusväärne mänguasi, mis oskab ka super hästi arvutada

Võid kihutada nagu piloot vormel 1 roolis või unustada end tundideks kolmemõõtmelise ussimängu maailma. Paljud moodsa mängukonsooli PlayStation 3 omanikud nii teevadki.

03.04.2009 14:51

Robotid võtavad teadlaste töö endale

Kaks teadlasterühma valmistasid samaaegselt intelligentsed masinad, mis suudavad iseseisvalt andmeid analüüsides mõelda välja teooriaid ja omandada uusi teadmisi. See on oluline edasiminek tehisintelligentsi loomisel.

15.04.2008 17:58

Kas laseksid enda ajju siirdada kiibi?

Kas oleksid valmis laskma oma ajju siirdada kiibi, mis kahekordistaks su lühiajalise mälu mahtu ning garanteeriks, et sa enam kunagi ei unustaks mõnd nime või nägu?

12.02.2008 14:45

Järgmise põlvkonna kõvakettad töötavad valkudel

Unusta CD-plaadid, DVD-d ja kõvakettad. Jaapani teadlased pakuvad välja uue valkudel põhineva mäluseadme, mis pakub alternatiivi praegustele magnetoptilistele, mille mahtudel on peagi piirid ette tulemas.

07.09.2007 12:14

Tehnikaülikooli robotiehitaja võttis eeskujuks kalad

Kalana merepõhjas ujuv robot suudab leida põhjast miine, teha vetikaseiret või välja nuhkida uppunuid.

 
Küsi teadlaselt
Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?
Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!
    Esita küsimus Kõik
    Doktoritööd
    Idee
    Veider teadus