2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
05.02.2008 12:30

Vaikse ookeani prügisupp USAst kaks korda suurem

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (4)

Kümme päeva tagasi ilmus Novaatoris palju vastukaja leidnud lugu Vaiksel ookeanil hulpivatest prügisaartest, mis ületavad pindalalt Prantsusmaa.

Nüüd on Briti ajaleht The Independent avaldanud selle kohta värsket infot. Selgub, et prügisupi pindala on oluliselt suurem, ületades kaks korda Ameerika Ühendriikide pindala.

Ameerika okeanograaf Charles Moore, kes selle prügimäe või prügikeerise juhuslikult avastas, usub, et kokku on seal loksumas umbes 100 miljonit tonni rämpsu.

USA Algalita mereuuringute fondi uurimisdirektor Marcus Eriksen ütles, et inimesed arvavad, et tegu on justkui saarega, mille peal on võimalik kõndida. „See pole päris nii. Pigem on see nagu plastisupp, mis hulbib lõputul alal, mille suurus on võib olla kaks korda nii suur kui USA.”

Okeanograaf Curtis Ebbesmeyer, kes on tuntud mereprügi uurija, võrdleb Vaikse ookeani prügikeerist suure vabalt ringi liikuva loomaga. „Kui see loom jõuab maa lähedale, nagu näiteks Hawaii saarestikus, siis on sel dramaatilised tagajärjed – rand on plastitükke täis.

Umbes viiendik prügist on pärit laevadelt ja naftaplatvormidelt. Ülejäänu on merre visatud kaldalt. Leida võib kõike – jalgpalle, kajakke, lego-klotse ja kilekotte.

Moore sattus saarele otsa 1997. aastal, kui püüdis jahiga tulla otseteed mööda Hawaiilt Los Angelesse. Tavaliselt meresõitjad väldivad seda piirkonda, sest seal on vähe tuult ning domineerivad kõrgrõhkkonnad.

Ta oli hämmastunud, kui leidis end ühtäkki keset prügi ja nii päevade kaupa. Tuhandeid miile kaldast eemal. „Alati kui ma tulin tekile ujus prahti meist mööda,” ütles ta.

Moore, kellel oli osalus perekonna naftatööstuses, müüs selle maha ning hakkas keskkonnaaktivistiks. Ta hoiatab: kui tarbijad ei vähenda ühekordsete plasttoodete tarbimist, siis on kümne aasta pärast seda plastisuppi ookeanis juba kaks korda samapalju.

Sel aastal kavatsevad Algalita fond ja Hawaii ülikool ühist ekspeditsiooni, et prügisuppi uurida. Hawaii ülikooli okeanograaf David Karl ütles, et prügisupi puhul on tegu uudse olukorraga. Varem ookeanisse sattunud praht lihtsalt lagunes bioloogiliselt. Moodsa aja saavutus – plast – püsib aga kaua. Vaikse ookeani prügilasust on leitud plastesemeid, mis on üle poole sajandi vanad. „Kõik plastid, mis on viimase poole sajandi jooksul ookeani sattunud on ikka veel kuskil alles,” ütles keemik Tony Andrady.

Moore aitas ka seletada asjaolu, miks prügisaart pole näha satelliitfotodel. Sodi on poolläbipaistev ning hulbib enamasti allpool veepiiri, seetõttu on seda võimalik näha vaid laevadelt.

ÜRO keskkonnaprogrammi andmeil sureb plasträmpsu tõttu aastas üle miljoni merelinnu, samuti üle 100 000 merelooma. Surnud merelindude sisikondadest on leitud süstlaid, välgumihkleid ja hambaharju, mille nad on ekslikult toidu pähe alla neelanud.

Erikseni sõnul on meres hulpiv prügisupp oht ka inimeste tervisele. Väikesed plasttükid imavad endasse kemikaale, näiteks pestitsiid DDTd, mida keskkonnas leidub endiselt väga suurtes kogustes. Mürgised plastitükid jõuavad mereloomade, kalade ja lindude kaudu toiduringesse. „Mis jõuab ookeanisse, jõuab ka loomadesse ning nende kaudu inimese taldrikule,” ütles ta.

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus