2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - UFO-usk on Eestis tõusuteel
22.04.2014 20:00

UFO-usk on Eestis tõusuteel

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (8)
Samal teemal (2)

Eestis on kristlasi pea sama palju kui kõikvõimalike uute religioossete praktikate toetajaid, mõlemaid umbes viiendik elanikkonnast. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu usub pea iga teine, selgub äsja Tartu ülikooli usuteadlaste poolt läbiviidud küsitlusest.

UFOdesse uskumist on eestlaste seas uuritud ka 1994. aastal, siis uskus maaväliste olendite olemasolusse veerand küsitletutest (27%). Tänavuse aasta küsitluses tunnistas 43 protsenti, et usub, et leidub maaväliseid tsivilisatsioone, mille esindajad külastavad aeg-ajalt meie planeeti. Seega on UFO-usk paarikümne aastaga pea kahekordistunud.

22 protsenti inimesi on arvamusel, et inimtsivilisatsioon on Maale toodud teistelt planeetidelt ning 16 protsenti inimestest on veendunud, et suurriikide valitsused teevad tulnukatega koostööd, mida oma rahva eest varjul hoitakse.

Sealjuures olid sellised uskumused rohkem levinud meeste kui naiste hulgas. Enamasti on religioossed uskumused rohkem naiste pärusmaa.

Jaanuaris-veebruaris helistas EMOR küsitluse “Religioossed suundumused Eestis 2014” tarbeks 1100 inimesele kõikjal Eestis.

Tartu Ülikooli religiooniuuringute vanemteaduri Lea Altnurme sõnul ei ole selles, et UFO-usk on rohkem levinud, midagi eripärast. “1994. aastal ilmus näiteks ajakiri Universum, mis tegeles maaväliste tsivilisatsioonide ja UFO-temaatikaga, kuid tänapäeval on sellist infot levitavad infoallikaid internetis palju rohkem. Popkultuur põhiliselt kannab neid uskumisi edasi,” märkis ta.

Iga viies on kristlane

Kristlusse suhtumises on vahe eestlaste ja venekeelsete vastajate seas. Kristlastena määratles end ning spetsiifiliselt kristlikke uskumusi (näiteks: Jeesus Kristus lunastas inimkonna ristil) pooldas viiendik eestlastest ning pooled muust rahvusest inimestest.

Altnurme sõnul on Venemaal ja ka siinsete venelaste seas kristluse mõju kasvanud, eestlaste seas aga pigem langenud viimase kahekümne aasta jooksul.

Viimase rahvaloenduse andmetel on õigeusu kirik saanud Eestis suurimaks – ligi 177 000 liiget, luterlaste arv on umbes 108 000, see arv oli eelmise rahvaloendusega võrreldes kahanenud 44 000 võrra.

Kui suhtumine kirikusse on eestlaste hulgas üsna leige ja kristlasena määratleb end iga viies eestlane, siis kristlikel tõekspidamistel on märksa laiem kandepind.

55 protsenti eestlastest ja 77 protsenti muust rahvusest inimestest arvasid, et „kristlik õpetus on moraalseks inimeseks kasvamise alus“ ning 60 protsenti eestlastest ja 75 protsenti muust rahvusest inimestest nõustus väitega, et neile meeldivad kristlikud põhimõtted.

Altnurme sõnul on huvitav, et kuigi kiriku liikmeks loeb end suhteliselt väike hulk küsitletutest, on Eestis pooled inimesed siiski kiriklikult ristitud.

“Mida see siis näitab, miks inimesed end ristida lasevad, aga samas kirikusse kuuluda ei taha?” küsis ta.

Kõige laiemalt on levinud individuaalsed religioossed tõekspidamised, tervelt 58 protsenti vastanutest nõustus, et neil on „oma usk, mis on sõltumatu eri kirikutest ja religioonidest“ ja napilt vähem kui pooled olid päri väitega, et nad „ei pea ennast usklikuks, kuid neil on suur huvi erinevate religioonide ja vaimsete õpetuste vastu“.

Kolmandik vastanuist määratles end vaimse, kuid mitte religioosse inimesena. 38 protsenti eestlastest ja 37 protsenti muust rahvusest inimestest avaldas küsitlejaile et neil on looduses mõni paik, puu, kivi või allikas, mis on neile eriliselt tähtis. 

Erinevalt kristlusest pole uute vaimsete praktikate osas eestlaste ja venekeelsete vastajate erinevused nii märkimisväärsed, siiski on eestlasi uute praktikate harrastajate seas pisut enam.

Jooga, meditatsiooni, vabastava hingamise või muu säärasega on viimase viie aasta jooksul tegelenud iga viies vastanu ning vaimset kirjandust on lugenud 30 protsenti. Neist omakorda rohkem kui kaks kolmandikku on leidnud sellest õpetusi, mida järgivad igapäevaelus. Uue vaimsuse pooldajaid on enim 20-ndates eluaastates noorte ja kõrgharitute seas.

Maausulisena määratles end 4 protsenti eestlastest. Väitega, et “religioon takistab inimese vaba vaimset arengut” oli nõus 28 protsenti ning väitega „kirik on mõeldud massidega manipuleerimiseks ja nende kontrolli all hoidmiseks“ 35 protsenti vastanutest. Ateistiks ehk jumala ja muu üleloomuliku eitajaks pidas end iga kümnes vastaja.

23.04.2014 08:13
ülemüstifitseerimine

ma ei saa aru miks neid spetsiaalselt uskuma peab. võtku üks kinni ja lahaku terevisiooni eetris. see usun-ei-usu suhtumine on juba absurdne, mõelge rohkem abstraktsemalt. nende arvamus ei ole üldse tähtis, kes iga asja peale imestavad.

Lisa kommentaar
23.04.2014 09:38
Jan

Rahval on lihtsalt vaja kedagi/midagi uskuda.
Tänapäeva noortele on järjest raskem seletada mingist pilvevanakesest, keda olemas pole, seega UFO-d on just see teema, mis noortele peale läheb.
Kui teadusmaailmal pole vähimatki aimu maavälisest elust ja pole tõendeid isegi bakteriaalsel kujul, ei sega see tõik sugugi neid mitte uskumast.
Aga minu meelest aetakse meedias kogu aeg segi 2 mõistet - ufod=tulnukad.
See ei ole ju nii, sest ufo on igasugune tundmatu lendav objekt ja neid ma olen isegi näinud.
Uus sõjatehnika on näiteks väga ufode moodi.

Lisa kommentaar
24.04.2014 09:52
Tõnis

Jan, kes on pilvevanake?

Lisa kommentaar
24.04.2014 15:48
einomuidugi

?Mida see siis näitab, miks inimesed end ristida lasevad, aga samas kirikusse kuuluda ei taha?? - no tule, taevas, appi, kuidas need imikud või väikelapsed enda ristimist takistada saaksid?

Lisa kommentaar
24.04.2014 21:22
Jukku

Kui inimese iseloomust saaks ära kaotada valelikkuse, karjääriiha, pugejalikkuse, kurjuse, silmakirjalikkuse, oleks maailmapilt hoopis teistsugune. Praegu ei saa rääkida erapooletust teadusest.
Kui inimene tahab midagi uskuda, siis ta usub. Ja ka vastupidi. Kui ta mingit asja tunnistada ei taha, siis osutab ta vastupanu viimse hetkeni.

Lisa kommentaar
28.04.2014 09:51
ll

Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolu ja kohapeal lendavad taldrikud on ikka kaks väga erinevat asja.

Lisa kommentaar
03.05.2014 13:08
Krise

Tahtsin just sama öelda et lapstele surutakse ju ristimine peale.Ma olen ka ristitud aga kui ma väike poiss olin siis vanaema lihtsalt vedas kirikusse.
Palju ristivad ja leeritavad ennast ainult selle pärast et kirikus laulatada mitte selle pärast et nad usklikud on.Iga inimene on usklik, mina usun ka et olles teiste vastu heatahtlik ja abivalmis tuleb see sulle ringiga tagasi, mul ei ole vaja selleks kirikusse minna või ennast usuliselt liigitada.

Lisa kommentaar
14.11.2014 15:11
marek

Ei tea kas on uurijad rappa läinud või on kirjanik mööda kirjutanud kuid siin on võrreldud kahte täiesti võrreldamatut asja. Piibli müütilistesse tegelastesse uskumine eeldab justnimelt irratsionaalset usku. Maavälise elu olemasolus seevastu pole usuga midagi pistmist. Arvestades universumis eksisteerivate päikesesüsteemide ning planeetide hulka on võimalus et inimkond on universumi ainus intelligentne olend praktiliselt võimatu.
Ainus mis seetõttu uuring näitab on see et viiendik eesti elanikkonnast pole just väga intelligentne seevastu 50% on teistest pisut taibukam.

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus