2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
04.07.2007 12:39

Tuleviku mobiiltelefon oskab suurepäraselt nuhkida

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (8)

Kõik see, mis vaimustab inimesi Apple'i iPhone’i puhul - tark puutetundlik ekraan ning korralik veebisirvija, lisaks veel muusika- ja videomängija - jätavad tegelikult märkamatuks tehnoloogilised lahendused, mis juba lähiajal võivad mobiiltelefoni olemust tundmatuseni muuta.

iPhone'is on väikesed ja tundlikud sensorid - aktseleromeeter ehk kiirendusmõõtur, valgussensor ning infrapunasensor, mis suudavad tõlgendada ümbritsevast ruumist saadud signaale ning vastavalt sellele muuta telefoni funktsioone.

Esialgu on Apple otsustanud, et kasutab neid sensoreid vaid selleks, et muuta ekraanil pilti vastavalt sellele, kas telefoni hoitakse käes horisontaalselt või vertikaalselt. Samuti seab ekraan oma heledust vastavalt sellele, kui ere on valgus ümbritsevas ruumis. Telefon oskab ka ekraanivalgustuse ning puutetundliku ekraani välja lülitada, kui inimene telefoni kõrva ääres hoiab ja sellega räägib, kirjutas Technology Review.

Apple pole esimene, kes otsustas mobiiltelefoni panna kiirendusmõõturi. Nokia sporditelefonis Nokia 5500 on sama mõõdik kasutusel sammumõõtjana. Kui inimene võtab telefoni tervisejooksule kaasa, siis loeb telefon kokku kõik tehtud sammud ning edastab selle tarkvarale, mis arvutab välja kiiruse ja läbitud vahemaa.

Samal tarkvaral põhineb ka mäng, kus mängija peab telefoni kallutades viima palli läbi labürindi. Lisaks on kaasas veel tarkvara, mille abil saavad inimesed luua ise aktseleromeetril põhinevaid mänge, mis põhimõtteliselt võiksid olla samasugused nagu Nitendo Wii.

Kuigi sellistest lisafunktsioonidest võib mobiiliomanikul olla palju rõõmu ja ehk isegi kasu, ei ole need ideed siiski eriti lennukad, ütles Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlane Nathan Eagle. "Triviaalsel moel kasutatakse ära seda, mis tegelikult võimaldaks anda mobiiltelefonile hulga uusi lisavõimalusi ja -funktsioone."

Neid võimalusi uurivad samaaegselt nii MIT, Intel kui ka teised firmad. Kõik on veendunud ühes - kui on õige tarkvara ning telefon on varustatud aktseleromeetri, valgussensorite, GPSiga ning kasutada ära telefoni juurde nagunii kuuluv mikrofon, siis on võimalik mobiiltelefon muuta suurepäraseks jälgimis- või nuhkimisvahendiks. Nii saab uurida inimese harjumusi, jälgida et üksi elavate vanuritega on kõik korras. Sarnaselt MSNiga saab telefoni teel anda teada, kas sa saad kõnele või SMSile hetkel vastata või on sul kiire. Mobiiltelefonide abil kogutud infot jälgides saab infot isegi sotsiaalsete võrgustike kohta.

"Omades ligipääsu mobiiltelefoni aktseleromeetri andmekogule on võimalik saada terve rida vihjeid selle kohta, kuidas mobiiliomanik oma igapäevaelus käitub," ütles Eagle. Näiteks on võimalik teada saada, kas telefoniomanik sõidab jalgrattaga, kasutab metrood, kõnnib trepist üles või istub pikka aega ühe koha peal.

Neid andmeid kasutades on võimalik teada saada ega keegi töötajatest töö ajal ei laiskle või äkki vajaksid töötajad väikest lisapuhkepausi.

Eagle koos MITi meediateaduse ja -kunsti professor Sandy Pentlandiga uurisid sensoritega varustatud Nokia mobiiltelefonide abil grupikäitumist ning suutsid teatud hetkedel jälgitavate järgmisi samme ette näha.

Inteli laborites katsetatakse väikest seadet, mis on umbes peileri või mälupulga suurune, see koondab seitsme sensori andmeid: aktseleromeeter, baromeeter, niiskusmõõdik, termomeeter, valgussensor, digitaalne kompass ning mikrofon. Enamus kogutud andmetest on vajalik selleks, et kindlaks teha asukohta ning seda, millega inimene tegeleb. Seevastu mikrofon võimaldab heita pilku inimese sotsiaalsesse suhtlusse, ütles Inteli laborite teadlane Tanzeem Choudhury.

Nii näiteks on võimalik teada saada, kas inimene on ärivestlusel või lobiseb hoopis sõpradega. Selleks, et mitte häirida inimeste privaatsust, muudeti mikrofoni abil kogutud andmestik kohe selliselt, et sõnadest polnud aru saada, alles jäi aga info kõnetooni, helikõrguse ja -tugevuse kohta.

Hiljuti katsetas Intel  neid sensoreid Washingtoni ülikooli esimese aasta tudengite peal ning kogutud info abil oli võimalik järgida, kuidas tudengite vahel kujunesid sotsiaalsed võrgustikud.

Sensorite poolt kogutud info on nii mahukas, et kõike seda pole võimalik mobiiltelefonis töödelda. Lihtsamat andmetöötlust on võimalik teha ka telefonis, näiteks võrrelda samasuguseid andmeid ajas ning jätta kõrvale andmeid, mis jäävad teatud künnisest allapoole. Enamus mobiiltelefone saaks sellise andmetöötlusega hakkama, näiteks suudaksid need vahet teha kõndimisel ja istumisel.

Kuid kõik tegevused ei ole nii lihtsad - näiteks toiduvalmistamise ajal salvestab mobiiltelefon üksikuid kiireid sammuseeriaid. Inteli teadlastel on õnnestunud luua mudeleid selliste tegevuste kirjeldamiseks. Need võimaldavad arvesse võtta erinevate inimeste toiduvalmistamisharjumusi, samuti seda, et mõne roa puhul tuleb rohkem liikuda, aga ka seda, et mõned inimesed istuvad toiduvalmistamise ajal rohkem kui teised.

Mida selle teadmisega peale hakata? Näiteks on võimalik kaugel elavatel sugulastel jälgida, kas üksielav vanur sööb regulaarselt. Mõned mudelid on hetkel veel nii keerukad, et ainuüksi mobiiltelefoni abil kõiki küsimusi lahendada pole võimalik, osa andmetest tuleb telefonist saata serverisse töötlusesse. Kuid mobiiltelefonide andmetöötlusvõime teeb aina uusi edusamme.

 Siit edasi pole enam pikk maa selleni, mil saab turule paisata tarkvara, mis võimaldab jälgida inimese igapäevategevusi. Andmeid saaks edastada näiteks sõnumitena samas ajahetkes või koguda blogilaadsele internetilehele. Samas ei pruugi see programm leida mobiilitootjatelt ülisooja vastuvõttu, sest andmetöötlus kurnab akut.

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus