2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
05.04.2011 20:54

Tarbitava alkoholi koguseid mõjutab üks geen

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (14)

AUTS2 on geen, mida seostatud nii autismi kui ka aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega, kuid selle täpne funktsioon on seni jäänud selgusetuks.

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud Londoni kahe ülikooli teadlaste juhtimisel valminud uuring näitab, et AUTS2 võib olla seotud alkoholi liigtarvitamisega. Leiti, et sel geenil on kaks varianti, üks kolm korda tavalisem kui teine. Haruldasema geenivariandiga inimesed joovad keskmiselt viis protsenti vähem alkoholi kui tavalise geenivariandiga isikud. AUTS2 on kõige aktiivsem neis ajuosades, mis on seotud neuropsühholoogiliste tasustusmehhanismidega. Sestap võib arvata, et geen mõjutab joomise käigus positiivsete emotsioonide tekkimist.

Arstid ja bioloogid on ammu kokku leppinud, et alkoholi kuritarvitamisel on osaliselt geneetiline tagapõhi. Kuid seniajani pole olnud teada ühtki geeni, mille poole näpuga näidata. Ainsaks napsitamisega seotud geeniks on olnud see jupp DNAd, mille põhjal toodetakse alkoholi dehüdrogenaasi – ensüümi, mis alkoholimolekuli maksas ära lõhub.

Suures rahvusvahelises uurimuses osalesid ka Tartu Ülikooli teadlased professor Andres Metspalu juhtimisel. Autorid analüüsisid rohkem kui 26 000 vabatahtliku katseisiku DNAd. Teiste hulgas osales uuringus ka ligi 1000 Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu geenidoonorit. Alkoholi tarvitamisharjumuste kohta täitsid uuritavad küsimustiku. Kui potentsiaalne joomist mõjutav geen oli sõelale jäänud, kontrollisid uurijad oma avastust veel 21 000 inimese geeniproovide abil.

Pärast AUTS2 identifitseerimist uurisid bioloogid geenivariantide aktiivsust ajukoes. Nad leidsid, et väiksema alkoholitarvitamisega seotud geenivariant oli aktiivsem. Samuti testiti laborihiirte geene. Selgus, et erineva alkoholilembusega näriliste hulgas töötasid eri tüüpi uuritava geeni variandid. Kontrolliks blokeerisid uurijad AUTS2le lähedase geeni äädikakärbestel, nii muutusid putukad alkoholi suhtes vähem tundlikuks. Seega võib öelda, et AUTS2 on seotud alkoholitarvituse reguleerimisega mitmetel erinevatel loomaliikidel.

Londoni Imperial College´i professor Paul Elliott selgitas: "Inimeste käitumist, sealhulgas ka napsitamist mõjutavad väga paljud tegurid. Ühemunakaksikutega tehtud uuringutest teame, et geenidel võib alkoholismi välja kujunemises olla oluline roll. Üks geen ei pruugi kõike määrata, kuid ma usun, et AUTS2 leidmine aitab edaspidi palju paremini selgitada purjutamise bioloogilisi mehhanisme."

"Inimesed joovad alkoholi väga erinevatel põhjustel. Kui lõpuks selgub, kui suurt rolli geenid alkoholi tarvitamises mängivad, on võimalik alkoholismi tõhusamalt ennetada ning pakkuda paremat võõrutusravi," lisas psühhiaatriaprofessor Gunter Schumann.

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus