2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Suitsetaja last varitseb alkoholismi tekke oht
22.06.2010 14:13

Suitsetaja last varitseb alkoholismi tekke oht

Novaator
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (7)

Professor Marjo-Riitta Jarvelin töötab Londoni kuninglikus kolledžis. Oma uuringutes on ta keskendunud alkoholi geneetikale ehk küsimustele, kuidas mõjutavad geenid alkoholisõltuvuse teket ja alkoholitalumatust.

Läinud nädalavahetusel peetud geenifoorumil kõneles soome päritolu Jarvelin eestlaste ja soomlaste näitel sellest, mis tegurid mõjutavad alkoholi tarbimist ning mitmendal kohal eestlased tegelikult alkoholi tarbimises Euroopas asuvad, kirjutas Tartu Postimees.

Hiljuti oli Eestis kampaania, kus väideti, et eestlased on alkoholi tarbimises Euroopas esirinnas. Teie andmed aga näitasid hoopis muud – kuidas siis tegelikult on?

Kui ma enne seda ettekannet mõne kohaliku teadlasega rääkisin, siis tõdesime, et nii Soomes kui Eestis on tegu suure probleemiga, kuid tõesti – eestlased ei ole alkoholi tarbimises Euroopas esikohal. Statistika, mida siin esitasin, toetus Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetele.

Luksemburg oli alkoholi tarbimises esikohal, aga ma kardan, et see ei saa tegelikult päris tõsi olla. Eks statistikaandmetega on tihti nii, et kõiki andmeid ei saagi täielikult usaldada.

Aga kui me vaatame seda Euroopa kümmet suurimat alkoholi tarbimisega silma paistvat riiki, siis soomlased on esikümne tagumises otsas veidi enam kui 11 liitri puhta alkoholi tarbimisega inimese kohta. Eestlased ei jää neist palju maha, aga kümne esimese hulka Eesti õnneks ei mahu.

Te näitasite kaarti, kus oli näha, et Lääne-Euroopa riigid nagu Hispaania, Prantsusmaa ja  Suurbritannia on väga suured alkoholitarbijad, Kesk- ja Kagu-Euroopas on aga alkoholi tarbimist vähem kui näiteks Põhjamaades. Miks siis ikkagi on nii, et Põhjamaades palju alkoholi juuakse?

Lääne-Euroopas on rohkem levinud selline igapäevane mõõdukas alkoholi tarbimine. Põhjamaades on aga alkoholi tarbimine teistsugune. Juuakse paar korda nädalas ja siis kõvasti. See tõstabki keskmise alkoholitarbimise näitaja kõrgele tasemele. Soome ja Eesti on selle järgi üsna samal tasemel.

Samas kui me vaatame osa Ida-Euroopa riike, näiteks Poolat ja Ukrainat, võib kahtlustada, et nende esitatud andmed pole õiged.  

Mainisite, et põllumeestel on väiksem risk alkoholismi küüsi jääda, miks see nii on?

Tõin ettekandes välja ka, et põllumehed ja nende lapsed tarbivad palju vähem alkoholi ning nende seas on alkoholisõltuvuse tekke risk oluliselt väiksem.

See tuleb ühelt poolt sellest, et näiteks Norras, kus lähima alkoholipoeni on mitusada kilomeetrit, on alkoholi kättesaadavus piiratud. Seega maal elamine, kus alkoholi pole just iga nurga pealt saada, mõjutab väga tugevalt. 

Mis tegurid veel mõjutavad alkoholisõltuvuse kujunemist?

Geneetiline eelsoodumus on üks asi, mis aitab välja kujuneda erinevatel sõltuvustel, kuid selle avaldumiseks peavad olema ka muud soodsad tegurid.

Mõjuteguritest on näiteks näha, et ema sigaretisõltuvusel on suur roll igasuguse sõltuvuse väljakujunemisel lapsel, sealjuures ka alkoholismi kujunemisel. See on nii-öelda sõltuvuslik käitumine, mis suitsetamisest välja areneb.

Sel võib olla ka geene kahjustav mõju. Meil on praegu käsil loomkatsed, et selgitada välja, kas suitsetamine võib aktiveerida muude sõltuvuste tekke. 

Huvitav leid ühes uuringus oli, et osasse spordiklubidesse kuulumine soodustab alkoholi tarbimist. See võib tuleneda sellest, et majanduslikult kindlustatumad inimesed kuuluvad spordiklubidesse, kus peale treenimise on kluppi kuulumine ka osa sotsiaalsest suhtlusest.

Ning kui inimestel on rohkem raha, on ka alkohol kergemini kättesaadav.


 

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus