2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
16.11.2009 12:25

Psühholoogiline test võib näidata ka mitte midagi

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (7)
Samal teemal (1)

Test, mida personaliotsingufirma kasutab kandidaatide seast kõige sobivamate väljasõelumiseks, ei pruugi tegelikult anda mingit infot tööks vajalike isikuomaduste kohta.

Kahtlase väärtusega teste kasutavad personali valikuks isegi Eesti riigiasutused. Üks sellistest testidest, nn „Thomase meetod“ on kaitseressursside ametis kasutusel kutsealuste hindamiseks.

Tartu Ülikooli psühholoogiainstituudi teadur Kenn Konstabel on püüdnud otsida teadustöid, mis viitaksid, et selle testi tulemused põhinevad teaduslikult tõestatud väidetele. Kuid peale ühe hispaaniakeelse artikli ei ole tal õnnestunud leida midagi. Testi Eestis müüva firma kodulehel on küll öeldud, et seda on „teaduslikult uuritud“, kuid ei ole viidatud ühelegi teaduslikule allikale, mis tõestaks, et test mõõdab seda, mida ta peaks mõõtma.

„Psühholoogiline test ei ole lihtsalt seltskondlik meelelahutus,“ ütles Konstabel. „Testi puhul on olulisim valiidsus – kas test mõõdab tegelikult seda, mida ta peab mõõtma.“

Testide kasutamises on Eestis nii palju möödalaskmisi, et psühholoogiainstituudi hiljutise vilistlaspäeva ettekanded olid pühendatud sellele teemale.

Mida teha?

Kui test ei näita seda, mida see peaks näitama, siis võib tulemuseks olla vale otsus. Ametikoha saajal ei pruugi olla need isikuomadused, mida koht eeldab.

Konstabel soovitab ametiasutustel, kes personalivalikut tellivad kindlasti firmadelt küsida, kas kasutatavate testid on valiidsed, kas need on Eesti tarbeks kohandatud ning kas tulemuste paikapidavust on kontrollitud. „Kui selliseid andmeid pole firmal esitada, siis ei tasuks nende teenuseid kasutada. Lisaks tõestamata väärtusega testide kasutamisele eksitakse sageli ka autoriõiguse vastu, mis sisuliselt tähendab varastatud kauba müümist,“ märkis Konstabel.

Kahtlase väärtusega teste ei kasutata ainult personalivalikus.

Kliinilises psühholoogias leiab laialdaselt kasutust MMPI – 1930. aastatel koostatud mahukas, üle 500st küsimusest koosnev test, mis peaks aitama välja selgitada levinumaid psüühikahäireid. „Juba pool sajandit tagasi väitsid paljud, et see küsimustik on moraalselt vananenud. Eestikeelne 1970-ndatest pärit kohandus ei ole originaalist parem.“

Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia lektor Maie Kreegipuu sõnul püüti MMPI depressiooni väljaselgitamiseks mõeldud 60-st küsimusest koosneva alaskaala paikapidavust Eestis kontrollida. Tulemuseks oli see, et 20 küsimust 60st näitasid midagi depressiooni kohta. „Ülejäänud 40 näitasid aga kurat teab mida,“ ütles Kreegipuu.

Konstabel rõhutab, et psühhiaatriline diagnoos ei tugine kunagi ainult testist saadud infole. „Kurb on aga see, kui usutakse kahtlase väärtusega teste. Inimene täidab ära 500 küsimust, kuid kasulikku infot tegelikult ei tulegi,“ lisas ta.

www.intestcom.org/guidelines/index.php

20.11.2009 15:45
midahekki

SLG Thomase koduleht http://slgint.ee loetleb oma klientide seas Eestis "EMT, Kaitseressursside Amet, Kalev Chocolade, Kaitseministeerium, K-Rautakesko, Lux Eesti, Officeday, Office-Services ABC, Oskar, Prisma Peremarketid, Proekspert, Reval Hotels, Seesam Kindlustus, Sirowa, Sokos Hotel Viru, Sotsiaalministeerium, Stockmann, Varamiespalvelut, YI"

Lisa kommentaar
20.11.2009 15:45
Mait Müüripeal

N-Liidu kutsealuseid, mind nendehulgas, sõeluti muuhulgas erivärvilisetest mullikkestest koosnevate kujutiste abil mis toona pidanuks aitama värvipimedaid välja selgitada. Saidil English Russia väidetakse, et see test võimaldab selekteerida varjatuid homoseksuaale ja selle abil hinnati noorsõdurite juhitavust.

Lisa kommentaar
01.12.2009 13:11
august sügavast

Täpselt nii valdavalt nende igasugu testidega Eestis (aga võibolla ka mujal) lood ongi kahjuks. Tehakse hunnikus igasugu huvitavaid ja nn laialdaselt tunnustatud, teaduslikult tõendatud (mille kohta aga tõendust leida on suur kunst) jne. teste, aga ei vaevuta hiljem, teatud aja tagant, uurima kas testi tõlgendus ka elus paika peab.
Väidan, et enamasti ei osata testi tulemusi ka adekvaatselt tõlgendada isegi kui test on valiidne. Muidugi Eestis on ka mõned kompetentsed testide spestsid, aga enamus vaid matkib testimist. Teste tehakse aru saamata mida ja milleks.
Isiklikult olen täitnud üsna palju erinevaid teste sh. ilmselt ka toda kliinilises psühholoogia MMPI testi, milles oli ikka ridamisi selliseid küsimusi, et anna olla. Küsimused millele normaalne inimene ei saagi anda adekvaatset vastust, millega ta ise rahul oleks. Mida kasulikku, millele testija võiks tugineda, ta aga saab vastustest, millega testi tegija nõus polnud ja pani suvalt ühe variandi ära?

Lisa kommentaar
08.12.2009 22:44
Eero Kangor

Ajakirjanik võiks ikka eesti keelt osata. Mida tähendab pealkiri "Psühholoogiline test võib näidata ka mitte midagi". Õige oleks "Psühholoogiline test ei pruugi näidata mitte midagi näidata"

Lisa kommentaar
08.12.2009 22:47
Eero Kangor

Hahaa. Kes enda üle oskab naerda, see naerab kõige paremini.
Õige oleks "Psühholoogiline test ei pruugi mitte midagi näidata"
Ju siis sama kiiresti nagu mina seda kommentaari tõlgib ajakirjanik artikleid.

Täpselt nii valdavalt nende igasugu testidega Eestis (aga võibolla ka mujal) lood ongi kahjuks. Tehakse hunnikus igasugu huvitavaid ja nn laialdaselt tunnustatud, teaduslikult tõendatud (mille kohta aga tõendust leida on suur kunst) jne. teste, aga ei vaevuta hiljem, teatud aja tagant, uurima kas testi tõlgendus ka elus paika peab.
Väidan, et enamasti ei osata testi tulemusi ka adekvaatselt tõlgendada isegi kui test on valiidne. Muidugi Eestis on ka mõned kompetentsed testide spestsid, aga enamus vaid matkib testimist. Teste tehakse aru saamata mida ja milleks.
Isiklikult olen täitnud üsna palju erinevaid teste sh. ilmselt ka toda kliinilises psühholoogia MMPI testi, milles oli ikka ridamisi selliseid küsimusi, et anna olla. Küsimused millele normaalne inimene ei saagi anda adekvaatset vastust, millega ta ise rahul oleks. Mida kasulikku, millele testija võiks tugineda, ta aga saab vastustest, millega testi tegija nõus polnud ja pani suvalt ühe variandi ära?

Lisa kommentaar
21.01.2010 12:55
paralehm

ehk "ostke minult, mina müün ka teste". kas muidu iga testi taga peab olema vähemalt 10 _ingliskeelset_ "teaduslikku" uuringut? kui mul on kaks lihtsat küsimust, millele testitav annab jah/ei vastuse, kas siis see ei näita mulle tõesti midagi? Eks igaüks valib töötajaid oma äranägemise järgi ja mai leia, et siin midagi nutta on või näpuga näidata, muidugi kui endal otseseid huvisid pole. EMTil on ju ka kõigest hoolimata päris hästi läinud, eks? :)

Ohust võiks teadlik olla, aga küllap on olemas ka "teaduslikumalt" uuritud ja ametlikke teste, mis ei näita samuti mitte midagi sellist, mida peaks. eriti, kui kõik uurimistulemused on eestikeelsed ja lapsdoktorantide poolt linnukese saamiseks kokku klopsitud.

Lisa kommentaar
21.01.2010 12:57
paralehm

muidugi, nt Aaviksoo kaitseministeeriumis on küll absoluutne möödapanek, aga ma kahtlen, kas ta sinna saamiseks üldse mingit testi pidi läbima. sellised mehed sobivad minu teada juba sündimisest absoluutselt igasse ametisse. :)

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus