2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Neandertallased võisid kahel perioodil meie liigiga ristuda
22.04.2010 15:15

Neandertallased võisid kahel perioodil meie liigiga ristuda

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (11)

Väljasurnud inimliigid nagu neandertallased võivad tegelikult siiani olla meie hulgas – vähemalt meie DNA hulgas. See võiks aidata seletada nende kadumist fossiilsete leidude seast umbes 30 000 aastat tagasi.

Kõikjalt üle maailma pärit 1983 inimese DNA uurimine viitab võimalusele, et väljasurnud inimliigid nagu Homo neanderthalensisvõi Homo heidelbergensis ristusid meie esivanematega kahel lahusoleval ajaperioodil ning nende DNA on meie genoomis tänapäevani. Uurimuse viis läbi New Mexico ülikooli töörühm. Rühma juhi Jeffrey Longi sõnul tähendavad uurimistulemused, et neandertallased ei kadunud kunagi lõplikult ja peaaegu kõigis tänapäeva inimestes on pisut neandertallast, kirjutas Physorg.

Uurimisalused võeti 99 inimpopulatsioonist Ameerikast, Okeaaniast, Euroopast, Aasiast ja Aafrikast. Teadlased uurisid üle 600 mikrosatelliidi asukohta genoomis. Mikrosatelliidid on genoomis palju kordi korduvad lühikesed DNA järjestused, mille pikkus inimestel varieerub. Doktorant Sarah Joyce töötas mikrosatelliitide põhjal välja evolutsioonipuu, mis aitas seletada varieeruvusi mikrosatelliitide asendites.

Tulemused olid ootamatud, kuid Joyce’i sõnul seletaks leitud varieeruvust kõige paremini see, kui meie esivanemad oleksid pärast Aafrikast lahkumist kahel erineval ajaperioodil teiste arhailiste inimliikidega ristunud. Esimene periood oli umbes 60 000 aastat tagasi Vahemere piirkonnas ning teine Aasias umbes 45 000 aastat tagasi. Tänapäevaste aafriklaste genoomist teiste inimliikidega ristumise jälgi ei leitud.

Esimese ristumise järel rändasid inimesed Vahemere kaldailt Põhja-Ameerikasse, Euroopasse ja Aasiasse. Teine, Aasias aset leidnud ristumine, muutis seejärel Okeaaniasse rännanud inimeste genoomi.

Uurimistulemusi tutvustati 17. aprillil Ameerika antropoloogide iga-aastasel kokkusaamisel Albuquerque’s, kus avastus äratas palju huvi teistes teadlastes, kes on püüdnud seletada kummalisi variatsioone inimgenoomis. Leipzigis asuva Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi teadlase Linda Vigilanti sõnul võib avastus aidata seletada siiani seletamatuks jäänud geneetilist varieeruvust Vaikse ookeani regioonis.

Teised Max Plancki instituudi teadlased eesotsas Svante Pääboga said eelmisel aastal valmis neandertallaste genoomi esimese versiooni. Tulemused avaldatakse varsti ning loodetavasti aitavad need paremini uurida teiste inimliikidega ristumise võimalust. Varasemate uurimuste põhjal ristumist ei toimunud, kuid erinevalt Pääbo viimasest uurimusest ei põhinenud need kogu genoomi analüüsil.

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus