2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Narva silmud olid kuulsad juba enne Põhjasõda
03.09.2013 13:33

Narva silmud olid kuulsad juba enne Põhjasõda

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (2)
Tagasi
Edasi

Sügisene silmusaak

Foto: Henn Soodla/Pärnu Postimees

Keskmine hobikalastaja ei pruugi mäletada oma eelmise suve saaki. Vanade tolliraamatute ja muude arhiiviallikate põhjal on võimalik saada üsna hea pilt, mida püüdsid ja müüsid kalamehed enam kui 300 aastat tagasi.

Tartu Ülikooli teadlasi huvitas kalapüük Narva ümbruses Rootsi ajal, 17. sajandi teisel poolel. 

"Ajaloolised uurimused aitavad hinnata eri kalaliikide arvukuse muutusi ajas ning teha kindlaks inimeste poolt tarbitud kalade koguseid. Mineviku püügimahte teades võime me näiteks paremini hinnata inimtegevuse pikaajalist mõju veekogude ökosüsteemile ja seetõttu võtta vastu paremini kaalutletud otsuseid tänapäeva kalavarude majandamisel," selgitas ihtüoloogia ja kalanduse teadur Aare Verliin.

Narva nimelist küla nimetab esimest korda 13. sajandi Taani hindamisraamat märkides, et asulas elavad nii talumehed kui kalurid. Valdavalt soise piirkonna inimasustus oli pikka aega väga hõre. 

Elanike arv hakkas kasvama 15. sajandil, kui Narva muutus tähtsaks kauplemiskohaks. 17. sajandi lõpus oli Narvas umbes 3000 elanikku, linnas asus Rootsi sõjaväegarnison. Vene kroonikatest on teada, et 15. ja 16. sajandil oli Narva jõele ehitatud juba kümneid kalatõkkeid.


 Kalaäri oli venelaste ja rootslaste käes

Eesti Ajalooarhiiv säilitab linna tolliraamatuid aastatest 1662–1703. Need sisaldavad infot nii kaubanduse kui kalanduse kohta. Tolliraamatute põhjal tegutses 17. sajandi viimasel kümnendil Narvas ligi 450 kalameest ja kalakaupmeest. Kala oli narvalaste toidulaual tähtis ja enam kui 90 protsenti Narva turule toodud kaladest müüdi kohalikele.

Narva kalakaupmehed kandsid enamasti vene nimesid, kuid merekalaga, näiteks räimega kauplesid valdavalt rootslased. Nimede järgi otsustades olid kalakaupmeeste hulgas vaid mõned üksikud teiste rahvuste esindajaid: eestlased ingerlased ja sakslased.

Kala liikus turul aastaringselt. Talvel sai värsket kala kaugemalt kohale vedada. Siiski oli kalaturg kõige elavam kevadel ja varasuvel, kui paljud liigid liikusid kudemisrännete käigus rannikule või jõgedesse ja ojadesse.

Tähtsaim kohalik kala oli särg, mis moodustas veerandi kogu müüdud kalast. Särge püüti peamiselt kevadisel kudemisajal. Kevadel ja talvel müüdi seda värskelt ja mõnikord isegi eluskalana. Suvel ja sügisel läksid müüki kuivatatud ja soolatud särjed. Räim, ahven, kiisk, Peipsi tint ja rääbis moodustasid igaüks umbes kümnendiku müüdud kogusest. Räime ja ahvenat müüdi külmal aastaajal värskelt, suvel soolatult ja kuivatatult. Rääbist müüdi ainult soolatult. Kiisk ja Peipsi tint olid talvel värskelt müügil.

Väärtuslikumad liigid - angerjas, jõesilm ja lõhe veeti laevadega Stockholmi ja Lübeckisse. Narva turule jõudsid need harva. Üksikuid kalalaste läks ka Amsterdami, Inglismaale, Riiga ja mujalegi. Tolliraamatute ekspordinimekirjadest võib leida kokku üheksat liiki. Kõige tähtsam neist oli angerjas, järgnesid haug, jõesilm ja lõhe.

Eksporditi ainult töödeldud kala. Angerjas, jõesilm ja lõhe soolati tünnidesse. Haugid eksporditi kuivatatult.

Kus narvalased erinevaid liike püüdsid, pole Verliini sõnul alati selge, sest riimveelises Läänemeres elutseb ka arvukalt mageveekalu. Arvestades tolleaegseid kalapaate ja püügivahendeid, võib oletada, et Narva kalamehed püüdsid merel vaid rannikust kuni mõne kilomeetri kauguseni. Merest püüti valdavalt räime. Ülejäänud liigid pärinesid tõenäoliselt põhiliselt muidugi Peipsist, kuid kala püüti ka ümberkaudsetest jõgedest-ojadest ja väikesematest järvedest.


Mis on muutunud?

Kohalikku kala müüdi Narva turul tol ajal kokku ligi 200 tonni aastas, tuleb aga arvesse võtta, et kindlasti tarbiti kala ka rannikul ja külades kohapeal, mis turu tolliraamatutes ei kajastu. Võrdluseks – olemasoleva püügistatistika järgi püüti samast piirkonnast 1930ndatel umbes 3800 tonni kala aastas, 21. sajandi alguseks oli väljapüük põhiliselt tänu traalpüügile Soome lahes kasvanud 7600 tonnini aastas.

Mis on aastasadade jooksul muutunud? "Kalasaagi liigilist koosseisu vaadates näeme, et kolm sajandit tagasi leidus Narva ümbruses palju rohkem angerjat ja rääbist kui tänapäeval. Samas püütakse tänapäeval siitkandist palju koha, arhiivimaterjalides pole seda kala aga kordagi mainitud," ütles Verliin.

Tema sõnul oli Narva jõe kuulus tuurarikkus juba Põhjasõja-eelseks ajaks ammu minevik ja tuurapüügi kohta pole arhiivimaterjalides teateid. Väärtuslik ja kudemise ajal kergesti püütav tuurakala ilutses kuni 15. sajandini Narva linnavapil, pärast seda asendati need lõhe sugulaste harjustega.

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS One.

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus