2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Mõisnike kivine tagasitee
04.03.2014 17:43

Mõisnike kivine tagasitee

Mart Zirnask
Skype:
mart.zirnask@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

1920. aastate alguse Eesti sisserändepoliitika kujunes muu hulgas vahendiks jätta piiri taha ebalojaalseks peetud baltisaksa mõisnikud, leidis ajaloolane Helen Rohtmets-Aasa.

Esimese maailmasõja tagajärjel lagunes kolm impeeriumi, nullist alustati tosinkonna uue rahvusriigi ülesehitamist.

See tähendas üleeuroopalist rahvaste rändamist, ja ka seda, et Eestisse soovisid naasta tuhanded maailmasõja kestel, Vabadussõja aastatel, aga ka ammu enne sõda Vene impeeriumi Eesti- ja Liivimaa kubermangudest lahkunud inimesed.

Helen Rohtmets-Aasa vaatles oma doktoritöös sisserännet Eestisse aastatel 1920–1923. Alles pärast Tartu rahulepingu sõlmimist läksid migratsiooniküsimused täielikult Eesti tsiviilasutuste korraldusse, ühtlasi algas fookustatum riigi ülesehitamine just pärast Vabadussõja lõppu.

Argipoliitiliselt nõudis see sisserändajatega tegelemist käsikäes noore Eesti riigiasutuste ülesehitamisega. Suuremas plaanis aga tähendas uute rahvusriikide majanduse ülesehitamine sisserände tugevat kontrolli kõikjal Euroopas: sisserändajal pidi riigis olema töö, ja nii sõja võitjad kui kaotajad eelistasid töökohtade loomist oma riigi kodanikele.

«Sisserändeloa saamine seati sõltuvusse tööloa saamisest,» räägib Rohtmets. «Sisuliselt oli see murrang kogu senises rändeajaloos.»

Paar aastat, üle 100 000 taotluse

Rohtmets pakub Vabadussõja lõppedes kõikjal Eestist väljaspool olevate Eesti kodakondsusega isikute arvuks 230–240 000 – ligikaudu kuuendik kõigist kodanikest.

Eestisse tagasi tuli neist nii idast kui läänest 50–60 000 isikut, kellest enamikule oli Eesti kodakondsus antud ajal, mil nad viibisid veel teisel pool riigipiiri.

Seega, iseseisvunud Eesti veidi enam kui miljonini küündinud elanikkonnast moodustasid tagasirännanud ehk «väline Eesti» viis-kuus protsenti. «Üsna märkimisväärne arv,» arutleb Rohtmets.

Ametnikkonnale tähendas see aga, et paari aasta jooksul tuli läbi vaadata üle 100 000 tagasirändetaotluse, lisaks taotlused uutelt sisserändajatelt.

Sissesõidulubade andmise otsused langetas siseminister Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) isiklikult. Ühtlasi uuriti tagasirännanute puhul hoolsalt linna- ja vallakodanike registritest andmeid nende kunagise elukoha ja töö kohta, samuti hangiti politseist kinnitust, kas uus kodanik ikka on poliitiliselt usaldusväärne.

Riigipiirile jõudnute nimekirjad vaatas üle ka siseministeeriumile allunud kaitsepolitsei.

Enim tagasirändajaid oli mõistagi Nõukogude Venemaalt. Tartu rahulepingu järel said varem Eestist Vene tsaaririigi ida-aladele läinud inimesed valida (opteerida) Eesti kodakondsuse ja seejärel oma ajaloolisele kodumaale naasta. Selleks tuli esitada taotlus Venemaal tööle asunud opteerimiskomisjonile, kust see saadeti Eesti siseministeeriumile, kes taotleja tausta kontrollima asus.

Tartu rahulepingu järel oli Venemaal hinnanguliselt 200 000 Eestist pärit isikut, kellest opteerimistaotluse andis sisse üle 100 000. Eestist Venemaale minna soovijaid oli neist märksa vähem.

Eesti kodakondsete tagasirändamist lihtsustas Nõukogude võimude soostumine minejate vallasvara oma kuludega piirini transportida, viitab Rohtmets.

Samas ei kippunud ka näljahädas Nõukogude Venemaa oma kodanikke-töölisi kuigi kergelt võõrsile laskma.

«Vallasvara tuli panna kontrollitavatesse nimekirjadesse, ehk teisti öeldes: kingsepp pidi saama Moskvast templi, et ta tohib oma tööriistad kaasa võtta,» räägib Rohtmets. «Bürokraatlikud takistused olid üsna suured. Esimestes ešelonides minejatel oli selles mõttes lihtsam.»

1923. aastal aga sai ümber aeg, mil Nõukogude Venemaa võimud lubasid Eesti kodakondsust soovinud isikutel riigist lahkuda. Koos sellega senine tihe ränne ka vaibus. Ja 1920. aastate lõpul oli Venemaalt Eestisse kolimine juba tegelikult võimatu, viitab Rohtmets.

Haritlaste juurdevool

Tsaariajal Venemaale läinute hulgas oli nii üliõpilasi, maaotsijaid kui ka sunnitöölisi. Eestisse tagasi tulemine andnuks kõigile kodanikele õiguse ja võimaluse osaleda oma riigi ülesehitamises.

Eesti opteerimiskomisjon asus Moskvas ja selle osakonnad Petrogradis ning Omskis, mis muu hulgas tähendas, et koos varaga lahkumine oli mõnevõrra lihtsam just linnarahvale. Nii oligi üle poole Eestisse tulnutest linnaelanikud.

Seejuures oli veidi enam kui 40 000 sisserändajast umbes kaks protsenti kõrgharidusega. Seda oli rohkem kui Eestis kohapeal. Keskharidus oli 5000 inimesel ehk 13 protsendil.

«Haritud inimeste osakaal oli tagasirännanute seas erakordselt kõrge,» selgitab Rohtmets. «Tõeline «talendid koju» kampaania.»

Samas osutab Rohtmets ajaloolase Jaak Valge tähelepanekule, et äsja iseseisvunud Eestis oli esikohal küsimus, kas üldse ollakse võimelised seda riiki ise üleval pidama. «Majandus tuli nullist üles ehitada,» räägib Rohtmets.

See tähendab, et iga sisserändaja pidi Eesti riigile olema ka majanduslikult kasulik. Kodumaale naasjad, kellele rakendust ei jagu, tähendasid riigile tööpuuduse kasvu, see omakorda ohtu poliitilise rahulolematuse levimiseks rahva seas. Sarnaselt teiste noorte Euroopa rahvusriikidega püüdis ka Eesti ennekõike üles ehitada ja kaitsta oma «rahvuslikku tööturgu».

1920. aasta paiku tekkisid ametkondlikku kirjavahetusse murelikumad noodid, ja peagi arutles ka ajakirjandus: kui õiglane on «välist Eestit» tagasi kutsuda, kui neile pole tööd anda.

Paljud kodakondsuse taotlejad uurisid ka ise, kas Eestis üldse oleks neile rakendust. Astronoom Ernst Öpikule sai riik teatada, et Tartu ülikoolis ootab teda ametikoht, nii mõnegi teise ameti esindajale aga tuli öelda, et neid Eesti riigis juba jagub.

Mõned Venemaalt Eestisse saabunud esitasidki siseministeeriumile peagi ise väljarändeavalduse: Venemaal oli neil mingigi võimalus end elatada, Eestis mitte.

1920. aasta suvel pakkus Tallinna linnapea üheselt välja, et sisserändelubasid tuleks anda vaid neile, kes Eesti «majandusliku seisukorra tõstmiseks kaasa aidata võivad». 1921. aasta kevadel asutigi sisserännet juba otsesemalt piirama.

Pärast Vabadussõja-aastaid kerkis riigis viibinud töötute välismaalaste probleem teravalt esile 1923. aastal, kui tasapisi kosunud majandust tabas uus kriis, viitab Rohtmets.

Endisele härrale vaid peatumisluba

Kasvav tööpuudus polnud ainult majanduslik probleem, vaid ka julgeolekurisk. Ühiskonna vaesuumine oli soodne kandepind võimuvastastele meeleoludele – riigis, millel polnud veel rahvusvahelist tunnustust ega üldse kindlust püsima jääda, viitab Rohtmets.

Sestap oli siseministeerium väga varmas kontrollima, et kodakondsuse taotlejad ei oleks riigivastaselt meelestatud. Venemaalt sisserändajate ešelonidest sõelus politsei süsteemselt (varem koostatud nimekirjade abil) välja punakaartlasi ning kommunistlikult meelestatud isikuid.

Ühtlasi oldi sarnaselt mujal Euroopas levinud meelsusega ettevaatlikud juutide suhtes, ent võrreldes tuhandete Eestisse tulla soovinud baltisakslastega oli neid vaid mõnisada, rõhutab Rohtmets.

1920. aastate alguses Eestisse tagasi rännata soovinud baltisakslaste seas leidus isikuid, kes olid sõdinud Eesti riigi vastu või osalenud 1918. aastal püüdlustes liita Eesti alasid Saksamaaga. Siiski viitab Rohtmets, et Eesti riigi algusaegadel ellu viidud tagasirändepoliitikas avaldus muuhulgas endise härrasrahva vastu tuntud "ajalooline vaen". Baltisaksa emigrantide kodakondsustaotluste menetlemisel  segunesid Eesti võimude julgeolekukaalutlused mõnelgi korral tendentsiga, mida ta on kujundlikult nimetanud "kättemaksuks põlisele vaenlasele".

Nii ei olnud Eesti võimuesindajad kuigi varmad andma sisserändelubasid kunagistele mõisnikele, kes olid paistnud silma vaenuliku hoiakuga eestlaste vastu. Sageli anti neile vaid peatumisluba, mille aegumisel tuli neil taas riigist lahkuda või luba pikendada. Kaalukaks «piduriks» kujunes siinjuures kohalike omavalitsus- ja politseiasutuste sõnaõigus kõigi kodakondsustaotluste rahuldamisel. Nii võis rahva hulgas negatiivset kuulsust kogunud mõisnik oma ajaloolisesse elupaika naasmise loast lihtsalt ilma jääda.

Oli ka juhtumeid, kus kodakondsusest ilma jäänud mõisnik Saksa rahvussekretärile omapoolse kaebuse esitas.

«Kogu see teema tekitas tohutult emotsioone ja Vabadussõja eel Eestist põgenenud baltisakslaste naasmisesse suhtuti varjamatu vaenulikkusega,» leiab Rohtmets. «Siseministeerium oli samas keerulises seisus: baltisakslaste esindajad pöördusid riigivanema poole, et miks see või teine luba ei saa. Oluline oli ju ka hoida häid suhteid Saksa riigiga.»

1921. aasta suvel käskiski siseminister Einbund kaitsepolitseiametnikel lõpetada baltlaste kohta subjektiivsete hinnangute andmine ning jätta piiri taha vaid need baltisakslased, kes olid reaalselt tegutsenud Eesti iseseisvuse vastu.

70 aasta tagused juured

Sisuliselt kureeris kogu sisserändepoliitikat 1920. aastate algul siseministeerium ja selle kõrgem juhtkond. Ent Rohtmets viitab, et neis oludes ei olnud tegemist siiski selgepiirilise, pika perspektiiviga poliitikaga – pigem lihtsalt kiirete otsustega olukorras, kus noort riiki tuli hakata üles ehitama.

Siiski, kui õnnestununa need otsused hilisemat ajalugu vaadates tunduvad?

Ungaris viis sõjas kaotatud aladelt sadadesse tuhandetesse ulatunud sisserännanute voog 1919. aastal kommunistliku riigipöördeni, viitab Rohtmets. Selle tagajärgedega tuli Ungari võimudel tegeleda veel kaua.

Eestis kasvas hapras seisus riigi elanikkond 2–3 aastaga ligi 6 protsenti. Ühtlasi said sünnijärgse Eesti kodakondsuse 1920. aastate algul kodanikena Eestisse tagasi rännanute lapsed. «See järjepidevus seob ka tänase Eesti kodanikkonna otseselt eelmise sajandi alguses Eesti riiki üles ehitama asunud kodanikega,» mõtiskleb ta.

Ning paari üksikjuhtumi näitel loeti 1990. aastate hakul Eesti kodanikeks neidki isikuid, kes esitasid kodakondsustaotluse alusena 1920. aastate alguses idapiiri taha jäänud esivanemate kodanikutunnistuse.

Artikkel ilmus ajakirjas Universitas Tartuensis.

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus